Thursday, June 27, 2019

4. klasside õppepäev aasta looma radadel

4. klassidel oli traditsiooniks saanuna võimalus osaleda juba kolmandat aastat järjest õppeprogrammis, mis käsitleb elurikkust metsas. Näha metsakooslusi ning uurida seal pesitsevate lindude ja loomade jälgi. 
Seekord oli õpilasi kooli ees tervitamas mõnus kevadilm - päike paistis ja sooja oli piisavalt. Tunnine bussisõit kevadisse Soomaale möödus kiirelt. Algselt paljudele tuttav maantee muutus mõne jaoks tundmatuks peale suurelt teelt maha keeramist. Oli õpilasi, kelle jaoks oli Soomaa külastamine esmakordne kogemus, kuid oli ka neid, kelle jaoks oli kõik juba tuttav.
Kõigepealt kogunesime külastuskeskusesse, kus tervitasid meid giidid. Giidid tegid põgusa sissejuhatuse päeva ning näitasid ja rääkisid saalis paiknevast haabjast.



Edasi suunduti metsa 3 km pikkusele matkarajale. Huvitava kokkusattumusena kandis õpperada just 2019. aasta looma nime - "Koprarada".
Loodusmaja ees räägiti ja näidati veel ka maja fassaadis olevaid kummalisi auke. Tegelikult pärinesid need augud aga kevadest, kui rähn oli tulnud ellu ärganud tõuke otsima.




Metsa all uuriti üheskoos tärkavat loodust. Saadi teada ka seda, miks kutsutakse kuuske näiteks vihmavarjupuuks või kummale poole langenud puujuurte juurde eelistab karu oma talveune paika valida. Koprarajal nähti kopra poolt langetatud puid, uuriti kopra kuhilaid ja auke veepiiril ning kuulati hoolega giidi juttu.







Kahel korral tehti raja jooksul ka pikem peatus. Esimeses peatuspaigas mängiti mängu, kus tuli vastata küsimustele ning teisel jõudehetkel oli vaja täita tööleht kuuldu-nähtu kohta.




Õpperajalt saabudest tutvuti loodusmajaga. Õpilased said tutvuda loomade topistega ning oma käega katsuda ka erinevate metsloomade nahkadega.




Päeva lõpetas ühine piknik loodusmaja ees, enne kui alustati tagasisõitu Pärnu suunas.



Wednesday, June 26, 2019

3. klassid Matsalus tutvumas õppeprogrammiga „Vesi elukeskkonnana“

Maikuus 2019 käisid Raeküla kooli 3. klassid Matsalu Looduskeskuses. Külastuse eesmärk oli tutvuda erinevates veekogudes elavate organismidega.
Looduskeskuse uksel tervitasid meid õpetajad, kes tutvustasid eelseisvat päeva ja jagasid juhiseid tegutsemiseks. Meie õpetajal oli väga hea meel, et osadel lastel olid kummikud jalas, sest  organismide püüdmiseks pidi vette  minema. Kellel kummikuid polnud, pidi hästi ettevaatlikult kaldal toimetama. Lastele jagati töövahenditeks kahvad ja kastid ning asusimegi esimese veekogu poole teele. Selleks oli oja. Õpetaja näitas, kuidas kahva kasutada ja kuidas kinni püütud olevused sellest välja kasti koputada. Eelnevalt tuli kastidesse ka vett võtta.  Algul tundus, et kahva sisse ei jäägi kedagi, kuid hiljem selgus, et seal midagi ikka liigutas. Õpetaja ütleski, et näeme neid paremini, kui pärast mikroskoobi abil uurime. Sattusime püüdmisest nii suurde õhinasse, et mõnel said kummikutele vaatamata jalad märjaks.  Järgmiseks liikusime edasi tiigi äärde. 





Teel kohtasid 3.b lapsed viinamäe tigusid, aga 3.a lapsed leidsid tühja helesinise munakoore. Võtsime teod ka kätte ja uurisime neid lähemalt. Enne ei olnudki nii suuri tigusid näinud! Saime teada, et mujal maal neid ka süüakse, aga meil nende järele küll isu ei tekkinud. Munakoore kohta arvas giid, et see võib olla kuldnoka oma. 




Kogusime organisme ka tiigist ning lõpuks veel jõest. Tiigi ääres tuli meie tegemisi uudistama ka toonekurg. Hiljem näitas giid ka tema pesa, kus emaslind haudus ja isalind käis talle süüa toomas.  Kui kastides tundus olevat juba piisavalt palju mutukaid, keda uurida, suundusime õppeklassi.  Enne siseruumidesse minekut saime veel keha kinnitada mõnusates pikniku varjualustes ja lisaks kodust kaasa võetud suupoolisele pakuti meile looduskeskuse poolt maitsvat sooja marjateed.
Klassis ootasid meid ees laudadele seatud mikroskoobid koos õppematerjali lehtedega.  Pidime pipetiga tilgutama alusele vett ja lusikaga panema sinna kastist ühe organismi. Siis asusime teda mikroskoobiga uurima ja infolehtede abil määrama, kellega on tegemist.  Küll see oli raske, sest selgus, et osad organismid elavad veekogu põhjas, teised taimede vahel ja peal ning kolmandad hoopis veepinnal. Mõni putukas tundus läbi mikroskoobi lausa hirmutavalt suur ja sarviline ning tekitas elevust ja kilkeid. Lõpuks pidime uuritud putuka nime kirjutama töölehel õigesse kohta vastavalt elupaigale ja putuka enda laskma vette tagasi.  



Õppetunni lõpus tutvusime veel ekspositsiooniga näitusesaalis. See tutvustas suuremaid linde ja loomi, kelle elu on seotud veega. Seal pidime otsima  vees elavaid tigusid, roostikus, jões või meres elavaid kalu, imetajaid, kes toituvad vees elavatest taimedest ja loomadest ning leidma konna, kellel oli seljal kollane triip. 3.c õpilased tutvusid põhjalikumalt ka liblikate ning linnupesade ja munade kollektsioonidega.

Saime osta sealt ka loodusteemalisi meeneid kaasa.
Kui konverentsiks hakkasime valmistuma, uurisime internetist ka põhjalikumalt nende veeputukate kohta. Saime näiteks teada, et liuskuril ei saa jalad märjaks ja vesikakand on võimeline endale uue jala kasvatama, kui vaja.
Kokkuvõttes saime aru, et vees elab ikka nii palju erinevaid putukaid ja nende vastseid, millest meil enne aimugi polnud. Nüüd vaatame veekogusid hoopis teise pilguga ja saame aru, et seal sees on väga huvitav ning vilgas elu.
Meil oli väga tore päev ja ootame juba järgmisi sarnaseid ettevõtmisi. Nii vahva on käia õppimas ka väljaspool klassiruumi!

Tuesday, June 25, 2019

Õpetlik päev Kurgjal

Seekordsel toredal õppekäigul külastasid Pärnu Raeküla Kooli esimeste klasside õpilased Kurgja talurahvamuuseumis põnevat programmi „Talulapse tööd.“ Eelnevalt oli meil koolis lõppenud projektõppe viimane projekt“ Koduloomad“ ning pakutav programm sobis suurepäraselt kokku võtma koolis õpitut.
Kurgja lahked perenaised võtsid meie kooli mudilased enda hoole alla ja tutvustasid lastele maalapse elu sellisena nagu see oli 100 aastat tagasi. Ajarännak algas sellest, et lastele räägiti kevadistest põllutöödest ja näidati erisummalisi agregaate, mis nagu välja tuli, algul hobuse, hiljem traktori taha rakendati. Lapsed said näha, kuidas kartul maha pannakse. Järgnevalt said lapsed teada, et just väiksemate koduloomade, nagu sulelised ja  jänesed, eest hoolitsemine oli talulapse üks kodustest ülesannetest. Käik lauta tutvustes lastele kariloomi ja loomalapsi, ka siinkohal meenutati, et lapsed olid loomadele tihti karjasteks, sest muidu võisid loomad minna maiustama viljapõllule või naabertalu maile. Piiluti ka aeda, kus lapsi ootasid peenrad, mis vajasid rohimist.


Tundus, et talulapsel oli kodutöid hulganisti rohkem ja sootuks teistsuguseid, kui kaasajal. Punkti päevale pani see, et lapsed meisterdasid endale ise kaltsunukud, sest just sellised talulapse mänguasjad muiste olidki: tehtud ema õmblemistööde jääkidest või nokitsetud karjas käies puujuppidest.

Programm lõppes imelise kaarikusõiduga, lapsed oleksid vist hobusesõitu nautima jäänud, see eriline kogemus kaalus tänapäeva lapsele üles nunnud loomad taluõues ja rääkimata loomalastest laudas. Oli kogemuslik ja õpetlik kevadpäev maal.




Sunday, March 31, 2019

2. klassid Tallinna Loomaaias

Selle kevadine KIKi projekt 2. klasside õpilastele toimus 15. märtsil, külastasime Tallinna Loomaaeda. Seekordse programmi nimi oli “Loomad erinevates elukeskkondades”.

Vaatamata  vihmasele kevadilmale olid õpilased juba hommikul bussi oodates suurt reisi- ja õpihimu täis. Uudishimu oli suur, sest mine tea, milliseid põnevaid loomi näha saab. Pildistamiseks oli valmis sätitud nii nutitelefonid kui isegi videokaamera. Bussisõit möödus kiirelt ja varsti olidki 56 teadmishimulist noort loomaaia väravas giide ootamas. Õpilased jaotati 4 gruppi ja õppekäik võiski alata.

Kõigepealt külastati Troopikamaja. Esimene elukeskkond – vihmametsad.
Tutvuti lähemalt krokodillide ja alligaatoritega. Isane harjaskrokodill, kellel nimeks Vanamees, näitas oma suurust ja seda, kui hästi ta ujuda oskab. Saadi teada, et krokodill võib vee all olla hingamata ligi 2 tundi ning et emased krokodillid on tavaliselt suuremad, kui isased. Veel uudistati troopikamajas šimpanse Pinot ja Betty`t. Jällegi huvitav fakt – nende loomade geneetiline kood on inimese geneetilise koodiga kõige enam sarnane, lausa üle 90%.
Troopikamajas oli veel teisigi huvitavaid loomaliike – väikeseid ahvilisi, papagoisid, madusid ja kalasid. Uuriti joonistelt, millistel tasanditel toimub elu vihmametsades ja millest need loomaliigid toituvad.

Järgmiseks elukeskkonnaks, millega lähemalt tutvust tehti, oli kõrb.
Lemmikuks tegelaseks selles elukeskonnas sai pruun-harjasvöölane – hästi uudishimulik ja sõbralik loomake, kes kannab seljas kilpi. Vahvad tegelased kõrbes on surikaadid. Neile on iseloomulikuks asendiks püstiasend, eesjalad langetatud kõhule. Surikaadid elavad enamasti kolooniatena omakaabitud urgudes, kaljulõhedes või kivide all.

Edasi tutvuti juba suurte loomadega ja muidugi, mõned väiksemad tegelased sai ka üle vaadatud, sest jõuti järgmise elukeskkonnani – savannini. Giid näitas fotosid ning üheskoos võrreldi kõrbe ja savanni loodust. Saadi teada,  missugused on savanni iseloomulikud tunnused ja millised loomaliigid seal elavad. Savanniloomi vaadati loomaaia paksunahaliste majas. Õpilased uudistasid väga heasüdamlikku ninasarvikut Kibibit. Tore ja suur loom, kes tundub väga paksu nahaga, aga giidi jutu järgi on tema nahk hoopis pehme ja õrn. Ta sööb lehti, oksi ja noori võrseid , mida tal oma kolmnurkja ülamokaga on hea haarata. Teravmokk-ninasarvik on ohustatud liik looduses, neid kütitakse just nende sarvede pärast. Inimesed usuvad, et ninasarviku sarvest jahvatatud pulbriga saab ravida terveks absoluutselt igast haigusest. Tegelikult see nii muidugi ei ole. Uskumatu on, et ninasarviku sarve hind nn mustal turul on 3 korda kallim kui 1 kilogrammi kulla hind.

Paksunahaliste majas õnnestus näha, kuidas kahte aafrika elevandineiut, Fien`i ja Draay`it, toideti. Lapsed olid üllatunud, kui kuulsid giidilt, et elevant vajab umbes 150 kg toitu ja 190 liitrit vett päevas. Nende toiduks on tavaliselt hein ja puuoksad. Veel saadi teda, et elevandid ei kannata kunagi luuvalude all, sest nad kõnnivad justkui õhkpatjadel. Selline on elevandi jalgade ehitus.

Oma ringkäigu lõpetuseks asuti jääkarude elu-oluga tutvuma. Järgmine elukeskkond – külm, lumi ja jää. Jääkaru on tüüpiline Arktika-asukas. Üks suurimaid kiskjaid maailmas. Külma eest kaitseb teda paks rasvakiht ja tihe karvastik. Jääkaru nahk on musta värvi, kuid tema karvad on iseloomuliku ehitusega, need on seest õõnsad. Nii ei hakka tal kunagi külm ning selline karvastik hoiab jääkaru hästi vee peal. Jääkarude põhitoiduks on hülged. Loomaaias uudistasime emajääkaru Friidat ja tema 2-aastast poega Aronit. Giid jutustas, et kuigi Aron on juba päris vana, imeb ta veel emme tissist piima ning kui poiss pahandust teeb, siis ema õpetab-karistab Aronit nõnda, et ei luba endale lähedale.

Lehvitasime Aronile ja Friidale ninga asusime tagasiteel Pärnusse. Bussi jõudes ütlesid õpilased, et see oli üks väga tore päev. Kõik meeldis!  Sai vaadata loomi nende elukeskkonnas, uurida, mida nad söövad, missuguse iseloomuga on üks või teine loom, millised liigid on hävinemisohus ja miks. Saadi teada palju huvitavaid fakte loomade kohta, mida enne ei teatud ning sedagi, kuidas ja kes loomaaias erinevate loomade eest hoolt kannab.

Thursday, June 14, 2018

1. klassid uurisid Pernova haridusekeskuses organismide rühmasid


2018. aasta KIKi projekti raames toimus aprillis esimeste klasside õpilastele külaskäik Pernova majja. Seal sai uuritud  „Organismide rühmasid“.
Kohe ette rutates peab ütlema, et õppepäev oli lastele väga meeldejääv ja tore.
Õppepäev Pernovas algas sellega, et lastele jagati sedelid, kuhu oli märgitud kas siis looma või taime nimetus, mida või keda  pidi loodusmajast üles leidma.  Alustati uurimist  elusloomade ruumist. Esimesed õnnelikud said oma looma või lindu juba lähemalt vaadelda. Seejärel asuti ringkäigule majja. Jõudsime hästi vahva näituse juurde. Välja oli pandud ühe loodusuurija linnumunade kollektsioon. See oli põnev juba selle poolest, et need munad olid sellisena säilinud mitukümmend aastat. Õppepäeva juhendaja rõhutas, et tänapäeval ei tohi enam lindude pesadest munasid endaga kaasa võtta. 
Nii liikusime majas aina ringi ja järjest leidsid lapsed üles sedelitele kirjutatud loomad, linnud, kalad, putukad ja taimed.
Edasi asusid lapsed juba väikesele teadustööle. Õpilastele anti paberid, kuhu pidid kirjutama uuritud organismi kohta fakte, mida nad teada said. Näiteks millega antud organism hingab, kus ta elab, mida sööb jne.
Kui kirjatööd lõpetatud ning juhendajatele ettkantud astusime edasi õppeklassi. Õpilased jagunesid rühmadesse vastavalt sellel, mis värvi oli tema sedel. Iga rühm sai kasutada tahvelarvuteid. See tekitas väga palju elevust. Lastele anti erinevate loomade, lindude pilte. Kasutades äppi „EestiAsi“ leidsid õpilased pildi järgi vastava organismi. Eriti põnev oli kuulata erinevate lindude ja loomade hääli.
Nii vahvalt see õppepäev siis lõppeski.





5. klassid Matsalus tutvumas kevadise linnueluga

Oleme nüüd aastatega juba harjunud, et loodusõpetuse õppimise juurde käivad praktilised päevad nii Pärnu Pernova õppekeskuse loodusmajas kui ka erinevates looduskeskustes. Seda seepärast, et juba mitu aastat on meie koolis KIKi rahastuse toel õpilastel meeldiv võimalus osaleda õppekäikudel ja õppeprogrammides, kus õpitav raamatutarkus praktikas käegakatsutavaks tehakse.
Selle aasta maikuus sõitsid 5. klassid Matsalu loodusparki, et tutvuda sealse linnuriigi eluga. Matsalu rahvuspark asub Lääne-Eestis ja on eriline oma rannaniitude ja roostiku poolest, mis pakub rohket pesitsuspaika väga paljudele linnuliikidele. Just neid me uurima läksimegi.
Olime valmistunud, et Matsalus võtavad meid vastu meeletud sääseparved, aga see mida me nägime, ületas meie ootused – iga õpilase ümber kodunes koheselt mitusada pinisejat. Niisiis rõivastusime kurguni kinni ja mütsidesse-kapuutsidesse, lõhnastasime sääsetõrjevahendiga ja olime valmis uurimisretkeks. Kõigepealt jagati meile binoklid ja õpetati, kuidas neid kasutada. Siis asusime teele. Meie eesmärgiks oli läbida Matsalu matkarada kuni roostiku serval paikneva vaatetornini. Teel õppisime linde märkama, neid binokliga jälgima ja eristama erinevaid lindude laule.
Saime teada, et vastupidiselt juba tuttava metsvindi laulule: „Siit –siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk!“ laulab salu lehelind: „Siit-siit metsast võib võtta niipalju kui tahad. Vii sõbrale ka!“
Uurisime teel hüppavaid konni, pildistasime suuri tigusid ja muid putukaid-mutukaid.
Teel möödusime valge toonekure pesast, kus uhke lind pesal puhkas. Meile õpetati, kuidas teha vahet noorel ja vanal toonekurel. Nimelt on vanalinnu nokk punane, aga noore oma veel hallikas.
Püüdsime binoklisse uhke kitsegi. Meie giid ütles, et tegu on talle juba tuttava emase kitsega, kes on seal rannaniidul jalutamas juba mitmendat päeva. Küllap on tal seal poeg peidus. Uurisime, mis me uurisime, kuid meie binoklite vaateväljas me poega ei märganud, küllap oli sõnakuulelikult peidus.
Niimoodi teel uusi teadmisi saades ja loodust uurides jõudsimegi vaatetornini. Sealt avanes imeline vaade roostikule. Jälgisime hoolega ümbrust lootuses põtragi silmata. Linde nägime palju ja meie giid oskas neid kõiki nimetada, aga põder jäi märkamata.
Oligi aeg tagasiteele asuda. Nüüd tundsime juba isegi mõne linnu tema lendamisharjumuste või laulu järgi ära. Avastasime, et sääsed, kes meid retke algul hirmsasti olid häirinud, olid kuhugi kadunud, või said oma kõhud täis. Oli ka meil aeg oma kõhud mõnusal piknikul täis süüa.
Programmi teine osa möödus Matsalu rahvuspargi peamajas, kus vaatasime filmi „Elu Matsalus – jääst jääni“. Saime teada, et kui Soomaal tuntakse viit aastaaega, siis Matsalus jaguneb aasta vastavalt lindude rändele ning teiste rahvuspargi asukatele ja aastaaegu eristatakse koguni 7.
1.       Luigeaeg – ajaarvamine algab kevadega – märts-aprill. Matsallu koguneb kuni 16 000 kühmnokk luike.
2.       Lagleaeg – aprilli lõpust – Eriti levinud on valgepõsklagled.
3.       Kormoraniaeg – alates mai lõpust on roostik ja rannaniidud täis saabunud kormorane. Pesitsusaeg kestab juulini.
4.       Pillirooaeg – alates juulist tähendatakse pillirooaega. Pilliroog võib kasvada kuni 4 meetri kõrguseks, olles meie pikim rohi. Inimestel on seal tülikas liikuda, sest võib eksida, kuid väga hea pelgupaik partidele, kes sulgimise ajaks kaotavad lennuvõime.
5.       Kureaeg – augusti lõpust septembri lõpuni kestab kureaeg. Matsalu on üks Euroopa suurimaid sookurgede kogunemise kohti (ca 15 000).
6.       Lauguaeg – alates septembri lõpust kogunevad laugud, ehk vesikanad – linnud kes armastavad tegutseda üheskoos.
7.       Kitseaeg – kestab detsembrist veebruarini. Laht on saanud peale jääkaane, linnud on lahkunud. Kohale on jäänud loomariigi esindajad. Matsalus on suured kitsekarjad – kuni 50 pealised. Kitsedel on tähtis koht linnuriigi abistajatena, sest hilistalvel ja varakevadel on nad abiks liiga vara saabunud lindudele, kraapides maad lumest puhtaks.
Filmi vaatamise järel saime töölehed, ja asusime paaridena üles tähendama seda, mis nähtust-kuuldust meelde oli jäänud. Töölehe täitmisel olid abiks ka kõik keskuse ruumides üles pandud infotahvlid ja väljapanekud küll lindude rände, toitumise, laulu ja neid ohustavate keskkonnamõjude kohta.
Oli väga huvitav ja innustav õppepäev. Kokkuvõtete tegemine jäi juba järgmisesse koolipäeva.







2. klassid avastamas Tallinnas loodusmuuseumit ja loomaaeda


Kolmapäeval, 30. mail käisid 2.a, 2.b ja 2.c klass KIK-i projekti raames Tallinna loodusmuuseumis ja loomaaias. Sõitsime kolmapäeva hommikul kell 8.00 suure bussiga Tallinna poole. Ilm oli ilus ja lapsed rõõmsalt ootusärevad. Kõigepealt külastasime loodusmuuseumit ja seejärel tutvuti loomaaia asukatega.


TALLINNA LOODUSMUUSEUMIS
Esimese peatuse tegime Tallinna loodusmuuseumis. Seal oli meil tellitud programm „Müstiline ürgmeri“. Giid tutvustas meile elu müstilises ürgmeres. Elu tekkimine oli toredasti jaotatud erinevateks ajastuteks:
1. EDIAKAARA
2. KAMBRIUM
3. ORDOVIITSIUM
4. SILUR
5. DEVON
6. MESOSOIKUM
7. JÄÄAEG
8. TÄNAPÄEV
Suure osa viimasest 600 miljonist aastast on Eesti ala olnud mõjutatud erinevate merede poolt, mille ajalugu jutustavad sellest perioodist pärinevad settekivimid. 
Merevees üksteisele ladestuvad settekihid on kui geoloogilised raamatulehed, mille vahel kivistub teave ammu elanud loomadest ja taimedest. Lisaks peituvad kivimites vihjed erinevatel aegadel valitsenud keskkonnatingimustest ja kliimast.
Saime teada palju huvitavat selliste loomade kohta nagu meduus, trilobiit, meriliilia, nautiloid, meriskorpion, rüükala jpt. Esimesed sõnajalad oli umbes 20 m kõrgused. Jääajal kattis Eestimaad umbes 1 km paksune jääkiht. Jää käitus nagu lumesahk ja pinnasest jäi järgi peenike kivipudi.
Ürituse lõpus sukeldusime ajarännakule Eesti ala merepõhjas poole miljardi tagustest aegadest tänapäevani. Tutvusime digitaalselt ellu äratatud eriskummaliste mereasukatega.

TALLINNA LOOMAAIAS
Tallinna loomaaias jätkus programm klasside kaupa. Kolme giidi juhendamisel läbisime programmi „Eestimaa linnud ja loomad“. Täitsime ka töölehe „Avastused loomaaias“, kus tegime kokkuvõtte kuuldust-nähtust. Pikemalt räägiti meile sellistest lindudest nagu:
Kassikakk, händkakk, kodukakk, vöötkakk, lumekakk,  kaljukotkas, raipekotkas, merikotkas.
Põhjalikumalt tutvustati selliseid loomi nagu:
metssiga, alpaka, jõesiga, lakklammas, metskits ehk hirv, hallhüljes.
Töölehte täites otsisime üles ka sellised loomad nagu:
jääkaru, Amuuri leopard, guanako, Jaapani makaak, lõvi. Ilvest me kahjuks ei näinud. Jääkaru maja oli väga suur ja uhke. Seal peaks elama kolm jääkaru: Aron, Friida ja Nora. Nägime neist kahte.
Kaks hallhüljest sulistasid rõõmsalt oma basseinis. Tore oli see, et ka suur tiiger tuli meile ennast näitama. Väga ilus loom oli!
Puhkehetke pidasime mõnusas jäätisekohvikus, kus sai veidi puhata ja end jahutada.
Kui töölehed täidetud, siis suundusime rõõmsalt koduteele.

Kogu päev oli väga teadmisterohke, arendav ja meeldejääv. Lapsed olid tublid, käitusid hästi ja kõik sujus rahulikult.