Thursday, June 14, 2018

1. klassid uurisid Pernova haridusekeskuses organismide rühmasid


2018. aasta KIKi projekti raames toimus aprillis esimeste klasside õpilastele külaskäik Pernova majja. Seal sai uuritud  „Organismide rühmasid“.
Kohe ette rutates peab ütlema, et õppepäev oli lastele väga meeldejääv ja tore.
Õppepäev Pernovas algas sellega, et lastele jagati sedelid, kuhu oli märgitud kas siis looma või taime nimetus, mida või keda  pidi loodusmajast üles leidma.  Alustati uurimist  elusloomade ruumist. Esimesed õnnelikud said oma looma või lindu juba lähemalt vaadelda. Seejärel asuti ringkäigule majja. Jõudsime hästi vahva näituse juurde. Välja oli pandud ühe loodusuurija linnumunade kollektsioon. See oli põnev juba selle poolest, et need munad olid sellisena säilinud mitukümmend aastat. Õppepäeva juhendaja rõhutas, et tänapäeval ei tohi enam lindude pesadest munasid endaga kaasa võtta. 
Nii liikusime majas aina ringi ja järjest leidsid lapsed üles sedelitele kirjutatud loomad, linnud, kalad, putukad ja taimed.
Edasi asusid lapsed juba väikesele teadustööle. Õpilastele anti paberid, kuhu pidid kirjutama uuritud organismi kohta fakte, mida nad teada said. Näiteks millega antud organism hingab, kus ta elab, mida sööb jne.
Kui kirjatööd lõpetatud ning juhendajatele ettkantud astusime edasi õppeklassi. Õpilased jagunesid rühmadesse vastavalt sellel, mis värvi oli tema sedel. Iga rühm sai kasutada tahvelarvuteid. See tekitas väga palju elevust. Lastele anti erinevate loomade, lindude pilte. Kasutades äppi „EestiAsi“ leidsid õpilased pildi järgi vastava organismi. Eriti põnev oli kuulata erinevate lindude ja loomade hääli.
Nii vahvalt see õppepäev siis lõppeski.





5. klassid Matsalus tutvumas kevadise linnueluga

Oleme nüüd aastatega juba harjunud, et loodusõpetuse õppimise juurde käivad praktilised päevad nii Pärnu Pernova õppekeskuse loodusmajas kui ka erinevates looduskeskustes. Seda seepärast, et juba mitu aastat on meie koolis KIKi rahastuse toel õpilastel meeldiv võimalus osaleda õppekäikudel ja õppeprogrammides, kus õpitav raamatutarkus praktikas käegakatsutavaks tehakse.
Selle aasta maikuus sõitsid 5. klassid Matsalu loodusparki, et tutvuda sealse linnuriigi eluga. Matsalu rahvuspark asub Lääne-Eestis ja on eriline oma rannaniitude ja roostiku poolest, mis pakub rohket pesitsuspaika väga paljudele linnuliikidele. Just neid me uurima läksimegi.
Olime valmistunud, et Matsalus võtavad meid vastu meeletud sääseparved, aga see mida me nägime, ületas meie ootused – iga õpilase ümber kodunes koheselt mitusada pinisejat. Niisiis rõivastusime kurguni kinni ja mütsidesse-kapuutsidesse, lõhnastasime sääsetõrjevahendiga ja olime valmis uurimisretkeks. Kõigepealt jagati meile binoklid ja õpetati, kuidas neid kasutada. Siis asusime teele. Meie eesmärgiks oli läbida Matsalu matkarada kuni roostiku serval paikneva vaatetornini. Teel õppisime linde märkama, neid binokliga jälgima ja eristama erinevaid lindude laule.
Saime teada, et vastupidiselt juba tuttava metsvindi laulule: „Siit –siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk!“ laulab salu lehelind: „Siit-siit metsast võib võtta niipalju kui tahad. Vii sõbrale ka!“
Uurisime teel hüppavaid konni, pildistasime suuri tigusid ja muid putukaid-mutukaid.
Teel möödusime valge toonekure pesast, kus uhke lind pesal puhkas. Meile õpetati, kuidas teha vahet noorel ja vanal toonekurel. Nimelt on vanalinnu nokk punane, aga noore oma veel hallikas.
Püüdsime binoklisse uhke kitsegi. Meie giid ütles, et tegu on talle juba tuttava emase kitsega, kes on seal rannaniidul jalutamas juba mitmendat päeva. Küllap on tal seal poeg peidus. Uurisime, mis me uurisime, kuid meie binoklite vaateväljas me poega ei märganud, küllap oli sõnakuulelikult peidus.
Niimoodi teel uusi teadmisi saades ja loodust uurides jõudsimegi vaatetornini. Sealt avanes imeline vaade roostikule. Jälgisime hoolega ümbrust lootuses põtragi silmata. Linde nägime palju ja meie giid oskas neid kõiki nimetada, aga põder jäi märkamata.
Oligi aeg tagasiteele asuda. Nüüd tundsime juba isegi mõne linnu tema lendamisharjumuste või laulu järgi ära. Avastasime, et sääsed, kes meid retke algul hirmsasti olid häirinud, olid kuhugi kadunud, või said oma kõhud täis. Oli ka meil aeg oma kõhud mõnusal piknikul täis süüa.
Programmi teine osa möödus Matsalu rahvuspargi peamajas, kus vaatasime filmi „Elu Matsalus – jääst jääni“. Saime teada, et kui Soomaal tuntakse viit aastaaega, siis Matsalus jaguneb aasta vastavalt lindude rändele ning teiste rahvuspargi asukatele ja aastaaegu eristatakse koguni 7.
1.       Luigeaeg – ajaarvamine algab kevadega – märts-aprill. Matsallu koguneb kuni 16 000 kühmnokk luike.
2.       Lagleaeg – aprilli lõpust – Eriti levinud on valgepõsklagled.
3.       Kormoraniaeg – alates mai lõpust on roostik ja rannaniidud täis saabunud kormorane. Pesitsusaeg kestab juulini.
4.       Pillirooaeg – alates juulist tähendatakse pillirooaega. Pilliroog võib kasvada kuni 4 meetri kõrguseks, olles meie pikim rohi. Inimestel on seal tülikas liikuda, sest võib eksida, kuid väga hea pelgupaik partidele, kes sulgimise ajaks kaotavad lennuvõime.
5.       Kureaeg – augusti lõpust septembri lõpuni kestab kureaeg. Matsalu on üks Euroopa suurimaid sookurgede kogunemise kohti (ca 15 000).
6.       Lauguaeg – alates septembri lõpust kogunevad laugud, ehk vesikanad – linnud kes armastavad tegutseda üheskoos.
7.       Kitseaeg – kestab detsembrist veebruarini. Laht on saanud peale jääkaane, linnud on lahkunud. Kohale on jäänud loomariigi esindajad. Matsalus on suured kitsekarjad – kuni 50 pealised. Kitsedel on tähtis koht linnuriigi abistajatena, sest hilistalvel ja varakevadel on nad abiks liiga vara saabunud lindudele, kraapides maad lumest puhtaks.
Filmi vaatamise järel saime töölehed, ja asusime paaridena üles tähendama seda, mis nähtust-kuuldust meelde oli jäänud. Töölehe täitmisel olid abiks ka kõik keskuse ruumides üles pandud infotahvlid ja väljapanekud küll lindude rände, toitumise, laulu ja neid ohustavate keskkonnamõjude kohta.
Oli väga huvitav ja innustav õppepäev. Kokkuvõtete tegemine jäi juba järgmisesse koolipäeva.







2. klassid avastamas Tallinnas loodusmuuseumit ja loomaaeda


Kolmapäeval, 30. mail käisid 2.a, 2.b ja 2.c klass KIK-i projekti raames Tallinna loodusmuuseumis ja loomaaias. Sõitsime kolmapäeva hommikul kell 8.00 suure bussiga Tallinna poole. Ilm oli ilus ja lapsed rõõmsalt ootusärevad. Kõigepealt külastasime loodusmuuseumit ja seejärel tutvuti loomaaia asukatega.


TALLINNA LOODUSMUUSEUMIS
Esimese peatuse tegime Tallinna loodusmuuseumis. Seal oli meil tellitud programm „Müstiline ürgmeri“. Giid tutvustas meile elu müstilises ürgmeres. Elu tekkimine oli toredasti jaotatud erinevateks ajastuteks:
1. EDIAKAARA
2. KAMBRIUM
3. ORDOVIITSIUM
4. SILUR
5. DEVON
6. MESOSOIKUM
7. JÄÄAEG
8. TÄNAPÄEV
Suure osa viimasest 600 miljonist aastast on Eesti ala olnud mõjutatud erinevate merede poolt, mille ajalugu jutustavad sellest perioodist pärinevad settekivimid. 
Merevees üksteisele ladestuvad settekihid on kui geoloogilised raamatulehed, mille vahel kivistub teave ammu elanud loomadest ja taimedest. Lisaks peituvad kivimites vihjed erinevatel aegadel valitsenud keskkonnatingimustest ja kliimast.
Saime teada palju huvitavat selliste loomade kohta nagu meduus, trilobiit, meriliilia, nautiloid, meriskorpion, rüükala jpt. Esimesed sõnajalad oli umbes 20 m kõrgused. Jääajal kattis Eestimaad umbes 1 km paksune jääkiht. Jää käitus nagu lumesahk ja pinnasest jäi järgi peenike kivipudi.
Ürituse lõpus sukeldusime ajarännakule Eesti ala merepõhjas poole miljardi tagustest aegadest tänapäevani. Tutvusime digitaalselt ellu äratatud eriskummaliste mereasukatega.

TALLINNA LOOMAAIAS
Tallinna loomaaias jätkus programm klasside kaupa. Kolme giidi juhendamisel läbisime programmi „Eestimaa linnud ja loomad“. Täitsime ka töölehe „Avastused loomaaias“, kus tegime kokkuvõtte kuuldust-nähtust. Pikemalt räägiti meile sellistest lindudest nagu:
Kassikakk, händkakk, kodukakk, vöötkakk, lumekakk,  kaljukotkas, raipekotkas, merikotkas.
Põhjalikumalt tutvustati selliseid loomi nagu:
metssiga, alpaka, jõesiga, lakklammas, metskits ehk hirv, hallhüljes.
Töölehte täites otsisime üles ka sellised loomad nagu:
jääkaru, Amuuri leopard, guanako, Jaapani makaak, lõvi. Ilvest me kahjuks ei näinud. Jääkaru maja oli väga suur ja uhke. Seal peaks elama kolm jääkaru: Aron, Friida ja Nora. Nägime neist kahte.
Kaks hallhüljest sulistasid rõõmsalt oma basseinis. Tore oli see, et ka suur tiiger tuli meile ennast näitama. Väga ilus loom oli!
Puhkehetke pidasime mõnusas jäätisekohvikus, kus sai veidi puhata ja end jahutada.
Kui töölehed täidetud, siis suundusime rõõmsalt koduteele.

Kogu päev oli väga teadmisterohke, arendav ja meeldejääv. Lapsed olid tublid, käitusid hästi ja kõik sujus rahulikult.







3. klassid Matsalus tutvumas vee, kui elukeskkonnana


Kui me Matsallu jõudsime, oli kena kevad juba seal meid ees ootamas. Oli soe, päike paistis, linnud laulsid ja sääsedki koorunud. Olime valmis uurima jõge ja tiiki nii väljast kui ka seest.
Meid tervitas lahkelt giid, kes tutvustas, mis meid ees ootab. Töövahendiks anti kahv ning kast, kuhu püütud veeorganismid saime panna. Kahvaga tuli jõest või tiigist püüda võimalikult palju erinevaid organisme nii vee pindmistest kui ka sügavamatest kihtidest.
Jõe äärde jõudes oli elevust kui palju, sest tuli näidata oma turnimisosavust, et veele piisavalt lähedale saada. Vaatasime hoolega, kuidas giid kahvaga oskuslikult vett läbi kammis. Ootasime põnevusega, et mis sinna kahva sisse jääb. Kahva vaadates oli väike pettumus, sest see oli tühi. Nii meile vähemalt tundus. Lähemal uurimisel selgus, et midagi seal ikkagi siiski on. Mida ei näe silmaga, seda saab hiljem uurida mikroskoobis.
Õpetussõnad käes, asusime iseseisvalt tööle. Paar korda edasi-tagasi liigutada, siis kahv välja ja kasti juurde. Ilusasti ja püüdlikult koputati kõik nähtav ja nähtamatu kraam kastis olevasse vette. Miks vette? Tegemist on ikkagi veeorganismidega, kelle elukeskkonnaks on vesi, täpsemalt magevesi.
Aeg oli tagasi pöörduda külastuskeskusesse, kus ootas ees üks oodatuim tegevus - mikroskoobiga uurimine. Teadupärast on mikroskoop mõeldud mikroskoopiliste esemete ja organismide uurimiseks. Mikroskoopiline - see on inimsilmale  nähtamatu või väga halvasti nähtav. Nagu hiljem selgus, sai  hea tahtmise juures mikroskoobi alla panna ka makroskoopilisi organisme, kes püüdsid igal võimalikul juhul põgeneda. Miks küll ometi?
Enne tuli veel kuulata, mida me täpselt uurime, kuidas ja milliste vahenditega. Võtad aluse, pipetiga tilgutad vett, lusikaga võtad organisme. Oeh! Aga lubatud mikroskoobid! Millal ometi?
Lõpuks ometi!  Mida siis esimesena uurime? Polegi nii lihtne sealt veest kedagi kätte saada. Kipuvad põgenema.  Keegi on lusika peal. Kähku mikroskoobiga uurima! Midagi ei näe! Timmime mikroskoopi, otsime tegelast, kes peaks ju seal kuskil olema.  Appi! Mis suur elukas see on? Aa … vesikirp! Nii suur?  No mikroskoobis ju! Oleme nagu hullud teadlased, kes avastamas midagi enneolematut. Meie jaoks see ju nii  ongi.
Vaatame õhinal kõike, mida veest kätte saame. Aga teadustööl on ka teine, natuke igavam pool. Peame hakkama tabelite järgi kindlaks tegema, kes meie uuritav organism on, kus ta veekogus asub. Uskuge, see ei ole lihtne. Täitsa ära väsitab.
Ongi aeg mikroskoopidega hüvasti jätta.  Edasi liigume muuseumi poolele, kus meid jagatakse väikesteks gruppideks ning antakse kätte töölehed, mida peame hoolega täitma hakkama. Selleks tuleb vaadata ja uurida igati lahedat väljapanekut erinevate veekogude selgrootutest ja selgroogsetest loomadest.
Oli väsitav, kuid väga huvitav ja õpetlik päev Matsalus!








Thursday, June 7, 2018

Õppereis Soomaale 4. klassid

4. klasse viis seekord õppereis Soomaale, kus tutvuti elurikkusega metsas.
Õppereisi päeva tervitas päike ja suvine soojus. Kogunesime kooli juurde kl 08.45, võtsime sööklast oma moonakotid ja asusimegi teele.
Soomaale jõudes einestasime pisut ning tutvusime päevakavaga.
Matkarajal nägime oja kaldal varsakapju jalepiklilli. Varsakabjad olid meile tuttavad, kuid lepiklille ma varem ei tundnud. Mõni meeter eemal nägime esmakordselt karikseent, mis on oma nime karika järgi saanud. Seente läheduses oli mitmeid mahalangenud puid, mida olid kahjustanud kooreüraskid. Giid rääkis meile koorüraskite kahjulikkusest ja teatas, et mahalangenud kuusk mädaneb 100 aastat, kuid lehtpuu poole vähem. Võrdlesime rähni ja orava poolt purustatud kuusekäbi. Kõige põnevam oli jälgida puruvana tegutsemist oma „majas“. Giid rääkis, et puruvana ehitab endale lehejäänustest ja väikestest oksatükikestest kaitsekesta. Uurisime lähedalt nende meistriteoseid.
Kobraste elupaiga juures puhkenurgas täitsime töölehti, et meenutada matkarajal kuuldut-nähtut.
Õppereis lõppes ekskursiooniga Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses, kus nägime loomade topiseid ja saime käega katsuda metsloomade nahku.

Oli õpetlik ja huvitav koolipäev.



Monday, June 19, 2017

Kodukoha puud läbi aasta

Raeküla kooli 1.klassid osalesid sellel õppeaastal programmis „Kodukoha puud läbi aasta“. Puude tundmaõppimine kulges mitmes etapis. Eeltööna kogusime lastega kooli- ja koduümbrusest erinevate puude lehti, kuivatasime neid ja valmistasime kiletatud õppematerjali tuntumatest puudest. Ülejäänud lehti kasutasime joonistamiseks ja meisterdamiseks. Kahel õppepäeval, sügisel ja kevadel, käisid meil külas õpetajad Kabli looduskeskusest. Klassid jaotati gruppideks ja esmalt tutvuti lähemalt puudega, mis kasvavad otse koolimaja ümber. Lisaks teaduslikumale jutule said lapsed mängida erinevaid
puude tundmist kinnistavaid liikumismänge. 

Esimene õppekäik lõppes sellega, et lapsed pidid valima enda klassile puu, mida järgneva aasta jooksul jälgida ja uurida. Uurimise tulemused pidid nad kandma puu passi. Jälgida tuli, millised muutused toimuvad puuga aasta jooksul, kes on puu naabrid ja allüürilised. Hinnata tuli ka puu vanust ja suurust. Selle käigus õppisid lapsed mõõtma puu kõrgust „karjapoisi meetodil“. Nähtut kinnistati ka klassiruumis Hendrik Relve õppefilmi vaatamisega.  
Kevadisel õppepäeval jalutasime Raeküla metsas ning lisaks puudele pööras juhendaja tähelepanu ka sellele, millised muutused ja miks leiavad aset looduses laiemalt. Näiteks vaatlesime lähemalt leheprahist välja piiluvat punast karikseent, rähni sepikoda ja vastärganud sipelgaid oma pesas askeldamas. 
Mõlema õppekäigu üheks eesmärgiks oli ka keskkonnateadliku ja vastutustundliku käitumise kujundamine. Nende õppekäikude kaudu said lapsed teada, et õppida võib kõikjal ja õpetajad leidsid kinnitust, et laste loodushuvi suurendamiseks oleks selliseid programme läbi viia vaja ka edaspidi.









Monday, April 17, 2017

Õuesõppepäev Raeküla kooli moodi - Matsalu

Kevade saabudes tekib Raeküla kooli lastes rännukihk. Miks mitte rännata, kui põnevaid sihtkohti läheduses jagub. Koolimajast kiputakse välja õppima. On tore,et õuesõppest on saanud Raeküla koolis traditsioon. Sedakorda viis rännutuhin lapsed Läänemaale imelise Penijõe mõisa parki õppima.
Ilmataadil oli plaan lapsi tüssata, kuid need ei lasknud tal toredat õuesõppepäeva ära rikkuda. Soojad riided selga ja nii koolipäev õues algaski. Raeküla kooli kolmandate klasside lapsed olid valinud endale meelepärased õppeprogrammid. Lapsed said uurida vee-elustikku, õppida tundma lindude kevadrände saladusi ning praktilisi näpunäiteid matkale minekuks.

Veeelustiku uurijad õngitsesid kahvaga tiigist ja jõest neid, kes parasjagu püünisesse jäid. Kui saak käes, mindi seda lähemalt uurima. Eriti põnev oli binokulaari abil neid elanikke lähemalt silmitseda, nii mõnigi neist tundus lastele koleda või hirmuäratavana. Lähemalt tehti tutvust sõudikute, ujurite, kirpvähkide ja liuskuritega. Isegi paar tigu õnnestus kinni nabida. Lapsed said teada, kes on kes, kus nad elavad ning mida söövad. Erilist põnevust tekitas konnakudu ja puude ladvus kõlkuv kotike, mis tegelikult osutus kukkurtihase pesaks. Kui veeasukad uuritud said, toimetati nad kodustesse vetesse tagasi.

Linnuurijad käisid uurimas, millised rändlinnud on tulnud  tiibu puhkama Matsallu, millised rändurid aga on jõudnud tagasi kodumaale. Laste erilise tähelepanu osaliseks sai kohalik valgetoonekure paar, kes oli oma koduks valinud mõisapargi.

Matkasellidele jagati aga tarkusi sellest, mida tarvilikku pista matkakotti, kuidas jätta maha märke, et teekonnal mitte eksida .Oluline oli ka see, et kui matkarajal kohatakse koduloomi, kuidas siis toimida, et sellistes kohtingutest kummalegi poolele kahju ei sünniks. Teavet jagati ka sellest, kuidas loodust puhtana hoida, et kõigil matkanautlejail ikka ilusaid looduselamusi oleks.


Õppepäeva võtsid kokku grupitegevused. Koolipäeva lõppedes olid lapsed muljeist õhevil. Õuesõpe on olnud alati lastele motivatsiooniallikaks millegi enama teada saamisel. Igatahes vaadati tagasiteel bussiaknast õue , uuriti linde ja kevademärke looduses.