Monday, April 17, 2017

Õuesõppepäev Raeküla kooli moodi - Matsalu

Kevade saabudes tekib Raeküla kooli lastes rännukihk. Miks mitte rännata, kui põnevaid sihtkohti läheduses jagub. Koolimajast kiputakse välja õppima. On tore,et õuesõppest on saanud Raeküla koolis traditsioon. Sedakorda viis rännutuhin lapsed Läänemaale imelise Penijõe mõisa parki õppima.
Ilmataadil oli plaan lapsi tüssata, kuid need ei lasknud tal toredat õuesõppepäeva ära rikkuda. Soojad riided selga ja nii koolipäev õues algaski. Raeküla kooli kolmandate klasside lapsed olid valinud endale meelepärased õppeprogrammid. Lapsed said uurida vee-elustikku, õppida tundma lindude kevadrände saladusi ning praktilisi näpunäiteid matkale minekuks.

Veeelustiku uurijad õngitsesid kahvaga tiigist ja jõest neid, kes parasjagu püünisesse jäid. Kui saak käes, mindi seda lähemalt uurima. Eriti põnev oli binokulaari abil neid elanikke lähemalt silmitseda, nii mõnigi neist tundus lastele koleda või hirmuäratavana. Lähemalt tehti tutvust sõudikute, ujurite, kirpvähkide ja liuskuritega. Isegi paar tigu õnnestus kinni nabida. Lapsed said teada, kes on kes, kus nad elavad ning mida söövad. Erilist põnevust tekitas konnakudu ja puude ladvus kõlkuv kotike, mis tegelikult osutus kukkurtihase pesaks. Kui veeasukad uuritud said, toimetati nad kodustesse vetesse tagasi.

Linnuurijad käisid uurimas, millised rändlinnud on tulnud  tiibu puhkama Matsallu, millised rändurid aga on jõudnud tagasi kodumaale. Laste erilise tähelepanu osaliseks sai kohalik valgetoonekure paar, kes oli oma koduks valinud mõisapargi.

Matkasellidele jagati aga tarkusi sellest, mida tarvilikku pista matkakotti, kuidas jätta maha märke, et teekonnal mitte eksida .Oluline oli ka see, et kui matkarajal kohatakse koduloomi, kuidas siis toimida, et sellistes kohtingutest kummalegi poolele kahju ei sünniks. Teavet jagati ka sellest, kuidas loodust puhtana hoida, et kõigil matkanautlejail ikka ilusaid looduselamusi oleks.


Õppepäeva võtsid kokku grupitegevused. Koolipäeva lõppedes olid lapsed muljeist õhevil. Õuesõpe on olnud alati lastele motivatsiooniallikaks millegi enama teada saamisel. Igatahes vaadati tagasiteel bussiaknast õue , uuriti linde ja kevademärke looduses. 







Monday, January 30, 2017

Raeküla kooli 2. klassid Pernova Loodusmajas ilmavaatlusi tegemas


Igapäevaselt vajavad inimesed ilmaennustusi, et otsustada, kuidas riietuda või millal kas ja kuhu minna. Ilmaennustused on eriti olulised äärmuslike ilmaolude puhul. Novembris on meie ilmastik kõige muutlikum. Lõõtsuv tuul kannab kohale pilvi ja sadu. Päikest näeme sel ajal vähe. Järsult kasvab tormiste ilmade aeg. Ilm erineb hommikul ja õhtul ning homne ilm ei ole sama mis eile. Ilma iseloomustavad antud ajahetkel vaid sellele kohale temperatuur, tuulekiirus- ja suund, sademed ja pilvisus.

Novembrikuu jooksul külastasid 2. klasside õpilased Pernova Loodusmaja ja osalesid KIK-i projektis „Ilmavaatlus“.  Loodusmajja jõudes ootas meid sõbralik personal, kes juhatas meid õpperuumi.

Esialgu viidi läbi põhjalik tutvustus ja instrueerimine, kus tutvuti erinevate ilmavaatlusaspektidega. Uuriti kätteantud töölehte ja selgitati järgnevat töökäiku. Koos vaadati läbi uued tingmärgid, mõisted ning põnevad näited erinevate vahendite kaudu (interaktiivsed veebilehed, videod ja pildid). Õpilased olid positiivselt meelestatud ja töötasid innukalt kaasa, teema köitis ning oli igati huvipakkuv.

Instrueerimine selja taga ja õpetussõnad kõrva taha pandud suunduti edasi õue, et õpitud teadmisi ka praktikas rakendada. Õues uuriti termomeetrit, mõõdeti lumekatte paksust, tuule suunda, sademete hulka jms, seejuures täideti ka kätte antud tööleht, et kõik vaatlustulemused ka paberil kajastada. Abiks vaatlustulemuste märkamisel ja märkimisel olid Pernova Loodusmaja kaks toredat õpetajat.

Kui vaatlustulemused olid edukalt paberile kantud, suunduti taaskord klassiruumi, et tulemused üheskoos veelkord üle vaadata. Samuti tehti üheskoos kokkuvõte saadud ilmavaatluse tulemustest. Tunni ja õppetöö lõpetamiseks kinnistati teadmisi veel tahvelarvutite abil, kus uuriti ilmaprognoose- õpiti kuidas leida erinevate linnade/riikide ilmaprognoose ja mitme päeva ilmaennustusi. Samuti vaadati ja uuriti, kuidas tähistatakse erinevaid tingmärke ilmaennustusportaalides.

Oli väga tore ja õpetlik õppekäik.


2.c klassi õpetaja Kritty Lääts









Wednesday, November 2, 2016

4. klassid Soomaal Koprarajal

Oktoobrikuu eelviimasel nädalal toimus SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel meie kooli neljandate klasside väljasõit Soomaa rahvusparki.

Karge päikeseküllane hommik  tervitas meie algavat päeva. Võtsime koolisööklast eine kaasa ning sõit võis alata.

Sõidu algul instrueeris keskkonnahariduse spetsialist Merike Palginõmm meid looduses toimuvat märkama. Esimesed teadmised saime juba kooliõuelt lahkumata: õige on öelda hallvares, mitte lihtsalt vares. Teel Soomaale nägime hulgaliselt linde, hobuseid, rohelistel karjamaadel söövaid lehmi, üle tee jooksvaid metskitsi jm.

Soomaa ei kanna mitte niisama oma nime, vaid ta ongi soode maa, kus suures osas on tegemist ebakindla jalgealusega. Soomaa looduskeskuses tutvusime kopra eluviisidega, toitumisharjumustega ning vaatlesime ja katsusime kopratopist. Ka kährikkoera saime oma käega katsuda ning tema tegevusest üht-teist teada. Seejärel suundusime kahekilomeetrilisele matkarajale. Metsas käimise hõlbustamiseks on rajatud laudteed, mida mööda liikumine kaitseb õrna taimkatet.

Rada läbides peatusime aeg-ajalt , et giidilt uusi teadmisi saada ja tema küsimustele vastata. Õigesti vastanutele anti üks mänguloom, mida sai matka lõpuni enda käes hoida.

Puudele olid märgitud 2010. ja 2011.a üleujutuse tasemed. Mõni meist oleks suurvee ajal olnud nabani, mõni kaelani vees.

Lõpuks jõudsime koprate kuhilpesa juurde, kus elasid ema, isa ja tavaliselt kahe põlvkonna lapsed. Maja pannakse kokku suurematest ja väiksematest okstest ja puutüvedest, tihendamiseks kasutatakse savi, mulda, taimejäänuseid ja muda. Pesaruum asub ülalpool vett ja on kuiv. Pesast vette pääseb mitme urusuudme kaudu. Suudmed avanevad vette allpool veepinda. Madala veeseisu puhul võib juhtuda, et urusuudmed jäävad kuivale. Nüüd on häda käes! Ilves ja hunt võivad kimbutama tulla. Sellisel juhul tuleb kiiresti uued urud kaevata.

Koprad ehitavad oma elualadele okstest, kividest, rohust ja risust paisud, et laiendada oma eluala ja muuta hõlpsamaks kurnav ehitus- ja toidumaterjali hankimine. Väärtuslik vesi pakub ka varju ning kaitseb vaenlaste eest.

Meie suureks hämmastuseks õitsesid kopraraja ääres varsakabjad, kuigi olid kätte jõudnud öökülmadega oktoobrikuu viimased päevad.

Õppekäigu lõpetasime eine söömisega looduskeskuses ja kokkuvõttega õppekäigust koprarajal. Omandasime looduses käitumise oskusi ning saime rohkesti teadmisi koprate elust.


Suur tänu korraldajatele põneva õpetliku õppekäigu eest!

Artikli kirjutas õpetaja Stella Vilumets











3. klasside Linnupäev Kablis

Tore on korraldada teistmoodi õppimist, kui selleks on olemas võimalused. Heast pealehakkamisest ja suurest soovist jääb teinekord vajaka, sest kõik ettevõtmised nõuavad ju kulutusi. Siinkohal tulebki appi KIK, mis aitab väärt ideedel elustuda. Raeküla koolis on see hea abiline aidanud teostuda järjekordsel toredal loodusõppe programmil. Sedakorda saavad õpilased rohkem tundma kodukoha loodust. Klassiti  tutvutakse lähemalt erinevate teemadega, kolmandad klassid külastasid Kabli linnujaama ning uurisid lindude elu ja rände saladusi.

Linnupäev Kablis kestis  terve koolipäeva. Aovalguses suundus bussitäis kolmandikke Kabli poole. Juba teel algas õppetund, sest bussis on kõige parem õppida. See on nagu liikuv klassituba, mille akendest avaneb suurepärane  vaade põldudele, puude latvadesse ja metsaveerde. Kõikjalt sealt on õppida, kui silmad nutivahendis kinni pole.

Kablis said lapsed näha Eesti kõige väiksemat lindu-pöialpoissi, eriti põnev oli näha porri, keda muidu kohtab ainult metsas. See inimpelglik lind ei satu just tihti meie vaatevälja. Lisaks selgitati, kuidas vahet teha porril ja puukoristajal, nimelt liigub puukoristaja ka pea alaspidi, porr, aga liigub puutüvel ainult alt üles. Elevust tekitasid Eestis elutsevad erinevad tihaseliigid. Sinitihane, rasvatihane ja sabatihane said päris selgeks. Rändetee alustamist plaanisid Kabli lähistel ka laululuiged ja linavästrikud.

Linnujaama töötaja Jaak rääkis, kuidas linde rõngastatakse, kaalutakse, mõõdetakse ja püünisvõrkudesse peletatakse. Lapsed said seda nende jaoks naljakat tegevust ka ise proovida, kui osad lastest lindudeks ja teised ajajateks kehastusid. Kohalolijad jätsid meelde, kuidas toimida, kui märkad murekohta looduses ning mida teha, kui leiad linnu jalarõnga. Number 1313 jäi päeva lõppedes kõigile meelde, sest just sealt saab head nõu, kui märkad looduses midagi tavatut  ega tea, mida peale hakata.

Õppepäeva lõpus kuulsid lapsed muinasjutu vanapagana ning jumala kemplemisest ja otsisid pilliroolt vanakurja hambajälgi. Tõesti, igal taime lehel need olidki.
Linnupäeva lõppedes läksid looduslembusega nakatatud lapsed kodu poole ja uurisid puid, põõsaid ning linde märgates algas arutelu ,et kellega on tegu. Mõnel oli mure ka sellega, et kuidas see vanatühi ikka kõiki pilliroo taimi näksima jõuab.








Artikli kirjutas õpetaja Kaja Lillipuu

Monday, June 13, 2016

Konverents “Säästev tarbimine Pärnu Raeküla koolis 2.-4. klass“

1. juunil algusega kell 10.00 kogunesid kõik 2.-4. klassi õpilased Raeküla Vanakooli keskusesse, et teha kokkuvõtted  terve veerandi jooksul õpitust ja kogetust. Lapsed olid pidulikud ja veidi ärevil, sest nii mõnelgi tuli oma ettekandega kaaslaste ees esineda.

Konverentsi  juhatas sisse  meie projektijuht Marjaliisa Umb.  Ta võttis kokku kõik vahvad tegemised ja õppekäigud, mis me projekti jooksul kogenud  olime, samas, aga tuletas meile meelde, et oleme selle teemaga kogu aeg tegelenud, eks osalemine projektides „Küünlaümbriste jaht“ ja „Vanapaber pole praht“ õpetavad ju ka meile säästvat tarbimist.

Järgnes 2. a klassi omaloominguline „Prügiräpp“. Kuigi see algas veidi häbelikult, said lapsed varsti hoo sisse ja nautisid esinemist täiega. Teiste klasside koduse prügimajanduse uurimusest tegi kokkuvõtte 2.c klassi õpetaja Kaja Lillipuu ja ülevaate 2. klasside toimetamistest tegi 2.b klassi õpetaja Kersti Kirsipuu.

3. klasside ülevaate õpitust tegi õpetaja Pille Nurk. 3.d klassi elektritarbimise uuringust andis ülevaate õpetaja Stella Vilumets.
Siis järgnes kringlisöömine ja komm põses, väike jalasirutuspaus ning mängud õues.
Samal ajal oli saalis pandud üles vahvad dekoratsioonid ning konverentsi teise poole juhatas sisse lõbus ning hariv näidend „Vapper keefir“ õpetaja Ülle Pääslase juhitud draamaringi esituses. Toreda teatrielamuse said nii vaatajad kui ka näitlejad ise. Konverents jätkus laste koostatud uurimustega ja edasi astusid üles 3.c klassi õpetaja Enel Telve  ja õpilane Johanna Kivimäe  ettekandega „Energia ja meie“.

4. klasside teema „Vesi ja reovesi“ esitlused tõid vaatajateni uurimuse läbi viinud õpilased ise.
4.a klassi ettekande „Kuidas 4.a klassi õpilased kodus vett tarbivad“ esitasid Maria Kõrvemaa ja Elisee Kask.
4.b klassi uurimuse „Vesi ja reovesi“  esitasid Kaisa Kannus, Agneta Kullamäe, Luise Viisut ja Laura-Liisa Tõnn.
Seejärel järgnes kõige põnevam hetk – autasustati tublisid konkursside ja viktoriini võitjaid. Kõik lapsed olid tublisti panustanud ja aktiivsemaid ootas diplom ning auhind.


Oli tore, õpetlik ja kogu projekti kokkuvõttev konverents. Loodame,  et selle õppeaasta jooksul on saanud meie õpilased mitmekülgseid teadmisi tarbimise kohta – oleme õppinud tegema valikuid, kuidas tarbida igapäevaselt nii, et ei tekiks liigselt jäätmeid ja ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike. Oleme teadvustanud omale vajalikkust tegutseda looduse ja elukeskkonna säilimise nimel ning omandanud teadmisi, kuidas seda teha ja kõike seda ühiselt tegutsedes.











Teistmoodi koolitunnid Pernova Hariduskeskuses

Terve aprillikuu jooksul külastasid meie kooli algklasside lapsed teistmoodi koolitunde Pernovo Hariduskeskuses ja tehnikamajas. Vahel on tore õppetööga tegeleda ka väljaspool kooli, seda enam, et kodulinn pakub mitmeid toredaid koostöövõimalusi erinevate õppeasutuste vahel.

Raeküla Kooli 2. klasside õpilased käisid hariduskeskuses pidamas „Prügitundi“. Veidra nimega tund oli aga väga tegus ja praktilist laadi. Koolitundides olid lapsed varem vaadanud filme, kuulanud  külalisesinejate loenguid ning meisterdanud prügiskulptuure. Seekord oli aga igal lapsel võimalus ennast testida, et kas ta ikka teab, kuidas prügi  õigesti sorteerida ja mida viia taaskasutuskeskusesse.

Õppetund algas priskest prügikuhilast. Õpetaja suunas lapsi märkama erinevate siltidega “prügikaste“ meie ümber. Ülesandeks oligi igale prügiliigile õige kodu leidmine. Laste virgad näpud sorteerisid hoolega jäätmeid: vaieldi, arutleti ja jõuti üheskoos tõeni. Iga kogumispunkti juures uuriti kõik koos läbi ka õpetaja suunamisel. Toekas kuhi kadus kui nõiaväel-prügi saigi sorteeritud. Tõsi, kõik ei sujunud vigadeta, kuid eks selleks me õpimegi, et päriselus vigu mitte teha. Õpetaja kiitis lapsi, sest olime seni olnud ühed tublimaist. Ning, et kõik ikka ka kodustele rääkimiseks meelde jääks, vaatasime ka filmi prügikäitlusettevõttest “Paikre“. Laste oli põnevust laialt, kummaline küll, et selline teema, mis igapäevaselt väga elevust ei tekitagi, võib olla nii huvipakkuv.

Pärnu Raeküla Kooli 3. klasside õpilased on sel õppeaastal eriti põhjalikult uurinud energia ja elektri teemat. Koos on kuulatud ja kaasa räägitud energia saamise ja elektriks muutmise teemadel, tehtud energiasäästlikkusele ja rohelise energia tootmisele ja kasutamisele üleskutsuvaid plakateid  ja külastatud elektri teemalist praktilist tundi Tehnikamajas. 

Õppetund  õpetaja Kalmeri juhendamisel algas sellega, et lapsed pidid ütlema, kus on nad varem elektriga kokku puutunud. Huvitav küll, aga enamus väitis, et nad polegi elektriga kokku puutunud J Õpetaja selgitas meile, et elektrita me tänapäeval enam elu ette ei kujutaks ning puutume elektriga igapäevaselt kokku, aga peame seda nii enesestmõistetavaks, et ei pööra sellele enam tähelepanu.

Edasi läks asi päris praktiliseks ja lapsed said ise proovida tööd sellise vahva masinaga,  nagu on multimeeter. Veel said  läbi katsetatud ning  selgeks sellised mõisted, nagu takisti, isolaator ja elektrijuht. Koos õpetaja abiga ehitati vooluring ning pandi LEDpirn plinkima. Seda sai arvutis programmiga juhtida.

Lapsed tegutsesid sellise innuga, et unustasid kella ja väsimuse. Kõik said oma töödega valmis ja igaühe leedpirn lõi uhkelt põlema.  Üks tüdruk kirjutas oma tagasisidelehel, et tema sai selle tunniga teada, et elekter ja vooluring ei olegi ainult poistele mõeldud teema, et sellega saavad hakkama suurepäraselt ka tüdrukud.

4. klasside teema oli vesi ja reovesi. Koos õpetaja Merike Palginõmme ja Pernova maja õpetajatega uuriti puhta ja reovee omadusi ning vaadati, kuidas siis reoveest jälle puhas vesi saaks. Lapsed said ka ise katsetada, kui aega– ja vaevanõudev see vee puhastamine on. Siit ka kogemustele tuginev tähelepanek – me peame oma vett säästma  ja mitte raiskama seda ilmaasjata.


On oluline, et lapsed, kes kord saavad suurteks, ei unustaks asju, mis kooliajal on omaks saanud. Ainult nii suudame ellu jääda selles tormavas, raiskavas ja saastavas maailmas.