Thursday, June 14, 2018

5. klassid Matsalus tutvumas kevadise linnueluga

Oleme nüüd aastatega juba harjunud, et loodusõpetuse õppimise juurde käivad praktilised päevad nii Pärnu Pernova õppekeskuse loodusmajas kui ka erinevates looduskeskustes. Seda seepärast, et juba mitu aastat on meie koolis KIKi rahastuse toel õpilastel meeldiv võimalus osaleda õppekäikudel ja õppeprogrammides, kus õpitav raamatutarkus praktikas käegakatsutavaks tehakse.
Selle aasta maikuus sõitsid 5. klassid Matsalu loodusparki, et tutvuda sealse linnuriigi eluga. Matsalu rahvuspark asub Lääne-Eestis ja on eriline oma rannaniitude ja roostiku poolest, mis pakub rohket pesitsuspaika väga paljudele linnuliikidele. Just neid me uurima läksimegi.
Olime valmistunud, et Matsalus võtavad meid vastu meeletud sääseparved, aga see mida me nägime, ületas meie ootused – iga õpilase ümber kodunes koheselt mitusada pinisejat. Niisiis rõivastusime kurguni kinni ja mütsidesse-kapuutsidesse, lõhnastasime sääsetõrjevahendiga ja olime valmis uurimisretkeks. Kõigepealt jagati meile binoklid ja õpetati, kuidas neid kasutada. Siis asusime teele. Meie eesmärgiks oli läbida Matsalu matkarada kuni roostiku serval paikneva vaatetornini. Teel õppisime linde märkama, neid binokliga jälgima ja eristama erinevaid lindude laule.
Saime teada, et vastupidiselt juba tuttava metsvindi laulule: „Siit –siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk!“ laulab salu lehelind: „Siit-siit metsast võib võtta niipalju kui tahad. Vii sõbrale ka!“
Uurisime teel hüppavaid konni, pildistasime suuri tigusid ja muid putukaid-mutukaid.
Teel möödusime valge toonekure pesast, kus uhke lind pesal puhkas. Meile õpetati, kuidas teha vahet noorel ja vanal toonekurel. Nimelt on vanalinnu nokk punane, aga noore oma veel hallikas.
Püüdsime binoklisse uhke kitsegi. Meie giid ütles, et tegu on talle juba tuttava emase kitsega, kes on seal rannaniidul jalutamas juba mitmendat päeva. Küllap on tal seal poeg peidus. Uurisime, mis me uurisime, kuid meie binoklite vaateväljas me poega ei märganud, küllap oli sõnakuulelikult peidus.
Niimoodi teel uusi teadmisi saades ja loodust uurides jõudsimegi vaatetornini. Sealt avanes imeline vaade roostikule. Jälgisime hoolega ümbrust lootuses põtragi silmata. Linde nägime palju ja meie giid oskas neid kõiki nimetada, aga põder jäi märkamata.
Oligi aeg tagasiteele asuda. Nüüd tundsime juba isegi mõne linnu tema lendamisharjumuste või laulu järgi ära. Avastasime, et sääsed, kes meid retke algul hirmsasti olid häirinud, olid kuhugi kadunud, või said oma kõhud täis. Oli ka meil aeg oma kõhud mõnusal piknikul täis süüa.
Programmi teine osa möödus Matsalu rahvuspargi peamajas, kus vaatasime filmi „Elu Matsalus – jääst jääni“. Saime teada, et kui Soomaal tuntakse viit aastaaega, siis Matsalus jaguneb aasta vastavalt lindude rändele ning teiste rahvuspargi asukatele ja aastaaegu eristatakse koguni 7.
1.       Luigeaeg – ajaarvamine algab kevadega – märts-aprill. Matsallu koguneb kuni 16 000 kühmnokk luike.
2.       Lagleaeg – aprilli lõpust – Eriti levinud on valgepõsklagled.
3.       Kormoraniaeg – alates mai lõpust on roostik ja rannaniidud täis saabunud kormorane. Pesitsusaeg kestab juulini.
4.       Pillirooaeg – alates juulist tähendatakse pillirooaega. Pilliroog võib kasvada kuni 4 meetri kõrguseks, olles meie pikim rohi. Inimestel on seal tülikas liikuda, sest võib eksida, kuid väga hea pelgupaik partidele, kes sulgimise ajaks kaotavad lennuvõime.
5.       Kureaeg – augusti lõpust septembri lõpuni kestab kureaeg. Matsalu on üks Euroopa suurimaid sookurgede kogunemise kohti (ca 15 000).
6.       Lauguaeg – alates septembri lõpust kogunevad laugud, ehk vesikanad – linnud kes armastavad tegutseda üheskoos.
7.       Kitseaeg – kestab detsembrist veebruarini. Laht on saanud peale jääkaane, linnud on lahkunud. Kohale on jäänud loomariigi esindajad. Matsalus on suured kitsekarjad – kuni 50 pealised. Kitsedel on tähtis koht linnuriigi abistajatena, sest hilistalvel ja varakevadel on nad abiks liiga vara saabunud lindudele, kraapides maad lumest puhtaks.
Filmi vaatamise järel saime töölehed, ja asusime paaridena üles tähendama seda, mis nähtust-kuuldust meelde oli jäänud. Töölehe täitmisel olid abiks ka kõik keskuse ruumides üles pandud infotahvlid ja väljapanekud küll lindude rände, toitumise, laulu ja neid ohustavate keskkonnamõjude kohta.
Oli väga huvitav ja innustav õppepäev. Kokkuvõtete tegemine jäi juba järgmisesse koolipäeva.







No comments:

Post a Comment