3. klassid Matsalus tutvumas õppeprogrammiga „Vesi elukeskkonnana“

Maikuus 2019 käisid Raeküla kooli 3. klassid Matsalu Looduskeskuses. Külastuse eesmärk oli tutvuda erinevates veekogudes elavate organismidega.
Looduskeskuse uksel tervitasid meid õpetajad, kes tutvustasid eelseisvat päeva ja jagasid juhiseid tegutsemiseks. Meie õpetajal oli väga hea meel, et osadel lastel olid kummikud jalas, sest  organismide püüdmiseks pidi vette  minema. Kellel kummikuid polnud, pidi hästi ettevaatlikult kaldal toimetama. Lastele jagati töövahenditeks kahvad ja kastid ning asusimegi esimese veekogu poole teele. Selleks oli oja. Õpetaja näitas, kuidas kahva kasutada ja kuidas kinni püütud olevused sellest välja kasti koputada. Eelnevalt tuli kastidesse ka vett võtta.  Algul tundus, et kahva sisse ei jäägi kedagi, kuid hiljem selgus, et seal midagi ikka liigutas. Õpetaja ütleski, et näeme neid paremini, kui pärast mikroskoobi abil uurime. Sattusime püüdmisest nii suurde õhinasse, et mõnel said kummikutele vaatamata jalad märjaks.  Järgmiseks liikusime edasi tiigi äärde. 





Teel kohtasid 3.b lapsed viinamäe tigusid, aga 3.a lapsed leidsid tühja helesinise munakoore. Võtsime teod ka kätte ja uurisime neid lähemalt. Enne ei olnudki nii suuri tigusid näinud! Saime teada, et mujal maal neid ka süüakse, aga meil nende järele küll isu ei tekkinud. Munakoore kohta arvas giid, et see võib olla kuldnoka oma. 




Kogusime organisme ka tiigist ning lõpuks veel jõest. Tiigi ääres tuli meie tegemisi uudistama ka toonekurg. Hiljem näitas giid ka tema pesa, kus emaslind haudus ja isalind käis talle süüa toomas.  Kui kastides tundus olevat juba piisavalt palju mutukaid, keda uurida, suundusime õppeklassi.  Enne siseruumidesse minekut saime veel keha kinnitada mõnusates pikniku varjualustes ja lisaks kodust kaasa võetud suupoolisele pakuti meile looduskeskuse poolt maitsvat sooja marjateed.
Klassis ootasid meid ees laudadele seatud mikroskoobid koos õppematerjali lehtedega.  Pidime pipetiga tilgutama alusele vett ja lusikaga panema sinna kastist ühe organismi. Siis asusime teda mikroskoobiga uurima ja infolehtede abil määrama, kellega on tegemist.  Küll see oli raske, sest selgus, et osad organismid elavad veekogu põhjas, teised taimede vahel ja peal ning kolmandad hoopis veepinnal. Mõni putukas tundus läbi mikroskoobi lausa hirmutavalt suur ja sarviline ning tekitas elevust ja kilkeid. Lõpuks pidime uuritud putuka nime kirjutama töölehel õigesse kohta vastavalt elupaigale ja putuka enda laskma vette tagasi.  



Õppetunni lõpus tutvusime veel ekspositsiooniga näitusesaalis. See tutvustas suuremaid linde ja loomi, kelle elu on seotud veega. Seal pidime otsima  vees elavaid tigusid, roostikus, jões või meres elavaid kalu, imetajaid, kes toituvad vees elavatest taimedest ja loomadest ning leidma konna, kellel oli seljal kollane triip. 3.c õpilased tutvusid põhjalikumalt ka liblikate ning linnupesade ja munade kollektsioonidega.

Saime osta sealt ka loodusteemalisi meeneid kaasa.
Kui konverentsiks hakkasime valmistuma, uurisime internetist ka põhjalikumalt nende veeputukate kohta. Saime näiteks teada, et liuskuril ei saa jalad märjaks ja vesikakand on võimeline endale uue jala kasvatama, kui vaja.
Kokkuvõttes saime aru, et vees elab ikka nii palju erinevaid putukaid ja nende vastseid, millest meil enne aimugi polnud. Nüüd vaatame veekogusid hoopis teise pilguga ja saame aru, et seal sees on väga huvitav ning vilgas elu.
Meil oli väga tore päev ja ootame juba järgmisi sarnaseid ettevõtmisi. Nii vahva on käia õppimas ka väljaspool klassiruumi!

Kommentaarid