Thursday, June 27, 2019

4. klasside õppepäev aasta looma radadel

4. klassidel oli traditsiooniks saanuna võimalus osaleda juba kolmandat aastat järjest õppeprogrammis, mis käsitleb elurikkust metsas. Näha metsakooslusi ning uurida seal pesitsevate lindude ja loomade jälgi. 
Seekord oli õpilasi kooli ees tervitamas mõnus kevadilm - päike paistis ja sooja oli piisavalt. Tunnine bussisõit kevadisse Soomaale möödus kiirelt. Algselt paljudele tuttav maantee muutus mõne jaoks tundmatuks peale suurelt teelt maha keeramist. Oli õpilasi, kelle jaoks oli Soomaa külastamine esmakordne kogemus, kuid oli ka neid, kelle jaoks oli kõik juba tuttav.
Kõigepealt kogunesime külastuskeskusesse, kus tervitasid meid giidid. Giidid tegid põgusa sissejuhatuse päeva ning näitasid ja rääkisid saalis paiknevast haabjast.



Edasi suunduti metsa 3 km pikkusele matkarajale. Huvitava kokkusattumusena kandis õpperada just 2019. aasta looma nime - "Koprarada".
Loodusmaja ees räägiti ja näidati veel ka maja fassaadis olevaid kummalisi auke. Tegelikult pärinesid need augud aga kevadest, kui rähn oli tulnud ellu ärganud tõuke otsima.




Metsa all uuriti üheskoos tärkavat loodust. Saadi teada ka seda, miks kutsutakse kuuske näiteks vihmavarjupuuks või kummale poole langenud puujuurte juurde eelistab karu oma talveune paika valida. Koprarajal nähti kopra poolt langetatud puid, uuriti kopra kuhilaid ja auke veepiiril ning kuulati hoolega giidi juttu.







Kahel korral tehti raja jooksul ka pikem peatus. Esimeses peatuspaigas mängiti mängu, kus tuli vastata küsimustele ning teisel jõudehetkel oli vaja täita tööleht kuuldu-nähtu kohta.




Õpperajalt saabudest tutvuti loodusmajaga. Õpilased said tutvuda loomade topistega ning oma käega katsuda ka erinevate metsloomade nahkadega.




Päeva lõpetas ühine piknik loodusmaja ees, enne kui alustati tagasisõitu Pärnu suunas.



Wednesday, June 26, 2019

3. klassid Matsalus tutvumas õppeprogrammiga „Vesi elukeskkonnana“

Maikuus 2019 käisid Raeküla kooli 3. klassid Matsalu Looduskeskuses. Külastuse eesmärk oli tutvuda erinevates veekogudes elavate organismidega.
Looduskeskuse uksel tervitasid meid õpetajad, kes tutvustasid eelseisvat päeva ja jagasid juhiseid tegutsemiseks. Meie õpetajal oli väga hea meel, et osadel lastel olid kummikud jalas, sest  organismide püüdmiseks pidi vette  minema. Kellel kummikuid polnud, pidi hästi ettevaatlikult kaldal toimetama. Lastele jagati töövahenditeks kahvad ja kastid ning asusimegi esimese veekogu poole teele. Selleks oli oja. Õpetaja näitas, kuidas kahva kasutada ja kuidas kinni püütud olevused sellest välja kasti koputada. Eelnevalt tuli kastidesse ka vett võtta.  Algul tundus, et kahva sisse ei jäägi kedagi, kuid hiljem selgus, et seal midagi ikka liigutas. Õpetaja ütleski, et näeme neid paremini, kui pärast mikroskoobi abil uurime. Sattusime püüdmisest nii suurde õhinasse, et mõnel said kummikutele vaatamata jalad märjaks.  Järgmiseks liikusime edasi tiigi äärde. 





Teel kohtasid 3.b lapsed viinamäe tigusid, aga 3.a lapsed leidsid tühja helesinise munakoore. Võtsime teod ka kätte ja uurisime neid lähemalt. Enne ei olnudki nii suuri tigusid näinud! Saime teada, et mujal maal neid ka süüakse, aga meil nende järele küll isu ei tekkinud. Munakoore kohta arvas giid, et see võib olla kuldnoka oma. 




Kogusime organisme ka tiigist ning lõpuks veel jõest. Tiigi ääres tuli meie tegemisi uudistama ka toonekurg. Hiljem näitas giid ka tema pesa, kus emaslind haudus ja isalind käis talle süüa toomas.  Kui kastides tundus olevat juba piisavalt palju mutukaid, keda uurida, suundusime õppeklassi.  Enne siseruumidesse minekut saime veel keha kinnitada mõnusates pikniku varjualustes ja lisaks kodust kaasa võetud suupoolisele pakuti meile looduskeskuse poolt maitsvat sooja marjateed.
Klassis ootasid meid ees laudadele seatud mikroskoobid koos õppematerjali lehtedega.  Pidime pipetiga tilgutama alusele vett ja lusikaga panema sinna kastist ühe organismi. Siis asusime teda mikroskoobiga uurima ja infolehtede abil määrama, kellega on tegemist.  Küll see oli raske, sest selgus, et osad organismid elavad veekogu põhjas, teised taimede vahel ja peal ning kolmandad hoopis veepinnal. Mõni putukas tundus läbi mikroskoobi lausa hirmutavalt suur ja sarviline ning tekitas elevust ja kilkeid. Lõpuks pidime uuritud putuka nime kirjutama töölehel õigesse kohta vastavalt elupaigale ja putuka enda laskma vette tagasi.  



Õppetunni lõpus tutvusime veel ekspositsiooniga näitusesaalis. See tutvustas suuremaid linde ja loomi, kelle elu on seotud veega. Seal pidime otsima  vees elavaid tigusid, roostikus, jões või meres elavaid kalu, imetajaid, kes toituvad vees elavatest taimedest ja loomadest ning leidma konna, kellel oli seljal kollane triip. 3.c õpilased tutvusid põhjalikumalt ka liblikate ning linnupesade ja munade kollektsioonidega.

Saime osta sealt ka loodusteemalisi meeneid kaasa.
Kui konverentsiks hakkasime valmistuma, uurisime internetist ka põhjalikumalt nende veeputukate kohta. Saime näiteks teada, et liuskuril ei saa jalad märjaks ja vesikakand on võimeline endale uue jala kasvatama, kui vaja.
Kokkuvõttes saime aru, et vees elab ikka nii palju erinevaid putukaid ja nende vastseid, millest meil enne aimugi polnud. Nüüd vaatame veekogusid hoopis teise pilguga ja saame aru, et seal sees on väga huvitav ning vilgas elu.
Meil oli väga tore päev ja ootame juba järgmisi sarnaseid ettevõtmisi. Nii vahva on käia õppimas ka väljaspool klassiruumi!

Tuesday, June 25, 2019

Õpetlik päev Kurgjal

Seekordsel toredal õppekäigul külastasid Pärnu Raeküla Kooli esimeste klasside õpilased Kurgja talurahvamuuseumis põnevat programmi „Talulapse tööd.“ Eelnevalt oli meil koolis lõppenud projektõppe viimane projekt“ Koduloomad“ ning pakutav programm sobis suurepäraselt kokku võtma koolis õpitut.
Kurgja lahked perenaised võtsid meie kooli mudilased enda hoole alla ja tutvustasid lastele maalapse elu sellisena nagu see oli 100 aastat tagasi. Ajarännak algas sellest, et lastele räägiti kevadistest põllutöödest ja näidati erisummalisi agregaate, mis nagu välja tuli, algul hobuse, hiljem traktori taha rakendati. Lapsed said näha, kuidas kartul maha pannakse. Järgnevalt said lapsed teada, et just väiksemate koduloomade, nagu sulelised ja  jänesed, eest hoolitsemine oli talulapse üks kodustest ülesannetest. Käik lauta tutvustes lastele kariloomi ja loomalapsi, ka siinkohal meenutati, et lapsed olid loomadele tihti karjasteks, sest muidu võisid loomad minna maiustama viljapõllule või naabertalu maile. Piiluti ka aeda, kus lapsi ootasid peenrad, mis vajasid rohimist.


Tundus, et talulapsel oli kodutöid hulganisti rohkem ja sootuks teistsuguseid, kui kaasajal. Punkti päevale pani see, et lapsed meisterdasid endale ise kaltsunukud, sest just sellised talulapse mänguasjad muiste olidki: tehtud ema õmblemistööde jääkidest või nokitsetud karjas käies puujuppidest.

Programm lõppes imelise kaarikusõiduga, lapsed oleksid vist hobusesõitu nautima jäänud, see eriline kogemus kaalus tänapäeva lapsele üles nunnud loomad taluõues ja rääkimata loomalastest laudas. Oli kogemuslik ja õpetlik kevadpäev maal.