Wednesday, November 2, 2016

4. klassid Soomaal Koprarajal

Oktoobrikuu eelviimasel nädalal toimus SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel meie kooli neljandate klasside väljasõit Soomaa rahvusparki.

Karge päikeseküllane hommik  tervitas meie algavat päeva. Võtsime koolisööklast eine kaasa ning sõit võis alata.

Sõidu algul instrueeris keskkonnahariduse spetsialist Merike Palginõmm meid looduses toimuvat märkama. Esimesed teadmised saime juba kooliõuelt lahkumata: õige on öelda hallvares, mitte lihtsalt vares. Teel Soomaale nägime hulgaliselt linde, hobuseid, rohelistel karjamaadel söövaid lehmi, üle tee jooksvaid metskitsi jm.

Soomaa ei kanna mitte niisama oma nime, vaid ta ongi soode maa, kus suures osas on tegemist ebakindla jalgealusega. Soomaa looduskeskuses tutvusime kopra eluviisidega, toitumisharjumustega ning vaatlesime ja katsusime kopratopist. Ka kährikkoera saime oma käega katsuda ning tema tegevusest üht-teist teada. Seejärel suundusime kahekilomeetrilisele matkarajale. Metsas käimise hõlbustamiseks on rajatud laudteed, mida mööda liikumine kaitseb õrna taimkatet.

Rada läbides peatusime aeg-ajalt , et giidilt uusi teadmisi saada ja tema küsimustele vastata. Õigesti vastanutele anti üks mänguloom, mida sai matka lõpuni enda käes hoida.

Puudele olid märgitud 2010. ja 2011.a üleujutuse tasemed. Mõni meist oleks suurvee ajal olnud nabani, mõni kaelani vees.

Lõpuks jõudsime koprate kuhilpesa juurde, kus elasid ema, isa ja tavaliselt kahe põlvkonna lapsed. Maja pannakse kokku suurematest ja väiksematest okstest ja puutüvedest, tihendamiseks kasutatakse savi, mulda, taimejäänuseid ja muda. Pesaruum asub ülalpool vett ja on kuiv. Pesast vette pääseb mitme urusuudme kaudu. Suudmed avanevad vette allpool veepinda. Madala veeseisu puhul võib juhtuda, et urusuudmed jäävad kuivale. Nüüd on häda käes! Ilves ja hunt võivad kimbutama tulla. Sellisel juhul tuleb kiiresti uued urud kaevata.

Koprad ehitavad oma elualadele okstest, kividest, rohust ja risust paisud, et laiendada oma eluala ja muuta hõlpsamaks kurnav ehitus- ja toidumaterjali hankimine. Väärtuslik vesi pakub ka varju ning kaitseb vaenlaste eest.

Meie suureks hämmastuseks õitsesid kopraraja ääres varsakabjad, kuigi olid kätte jõudnud öökülmadega oktoobrikuu viimased päevad.

Õppekäigu lõpetasime eine söömisega looduskeskuses ja kokkuvõttega õppekäigust koprarajal. Omandasime looduses käitumise oskusi ning saime rohkesti teadmisi koprate elust.


Suur tänu korraldajatele põneva õpetliku õppekäigu eest!

Artikli kirjutas õpetaja Stella Vilumets











No comments:

Post a Comment