Oleme nüüd aastatega juba harjunud, et loodusõpetuse
õppimise juurde käivad praktilised päevad nii Pärnu Pernova õppekeskuse
loodusmajas kui ka erinevates looduskeskustes. Seda seepärast, et juba mitu
aastat on meie koolis KIKi rahastuse toel õpilastel meeldiv võimalus osaleda
õppekäikudel ja õppeprogrammides, kus õpitav raamatutarkus praktikas
käegakatsutavaks tehakse.
Selle aasta maikuus sõitsid 5. klassid Matsalu
loodusparki, et tutvuda sealse linnuriigi eluga. Matsalu rahvuspark asub
Lääne-Eestis ja on eriline oma rannaniitude ja roostiku poolest, mis pakub
rohket pesitsuspaika väga paljudele linnuliikidele. Just neid me uurima
läksimegi.
Olime valmistunud, et Matsalus võtavad meid vastu
meeletud sääseparved, aga see mida me nägime, ületas meie ootused – iga õpilase
ümber kodunes koheselt mitusada pinisejat. Niisiis rõivastusime kurguni kinni
ja mütsidesse-kapuutsidesse, lõhnastasime sääsetõrjevahendiga ja olime valmis
uurimisretkeks. Kõigepealt jagati meile binoklid ja õpetati, kuidas neid
kasutada. Siis asusime teele. Meie eesmärgiks oli läbida Matsalu matkarada kuni
roostiku serval paikneva vaatetornini. Teel õppisime linde märkama, neid
binokliga jälgima ja eristama erinevaid lindude laule.
Saime teada, et vastupidiselt juba tuttava metsvindi
laulule: „Siit –siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk!“ laulab salu
lehelind: „Siit-siit metsast võib võtta niipalju kui tahad. Vii sõbrale ka!“
Uurisime teel hüppavaid konni, pildistasime suuri
tigusid ja muid putukaid-mutukaid.
Teel möödusime valge toonekure pesast, kus uhke lind
pesal puhkas. Meile õpetati, kuidas teha vahet noorel ja vanal toonekurel.
Nimelt on vanalinnu nokk punane, aga noore oma veel hallikas.
Püüdsime binoklisse uhke kitsegi. Meie giid ütles,
et tegu on talle juba tuttava emase kitsega, kes on seal rannaniidul jalutamas
juba mitmendat päeva. Küllap on tal seal poeg peidus. Uurisime, mis me
uurisime, kuid meie binoklite vaateväljas me poega ei märganud, küllap oli
sõnakuulelikult peidus.
Niimoodi teel uusi teadmisi saades ja loodust
uurides jõudsimegi vaatetornini. Sealt avanes imeline vaade roostikule.
Jälgisime hoolega ümbrust lootuses põtragi silmata. Linde nägime palju ja meie
giid oskas neid kõiki nimetada, aga põder jäi märkamata.
Oligi aeg tagasiteele asuda. Nüüd tundsime juba
isegi mõne linnu tema lendamisharjumuste või laulu järgi ära. Avastasime, et
sääsed, kes meid retke algul hirmsasti olid häirinud, olid kuhugi kadunud, või
said oma kõhud täis. Oli ka meil aeg oma kõhud mõnusal piknikul täis süüa.
Programmi teine osa möödus Matsalu rahvuspargi
peamajas, kus vaatasime filmi „Elu Matsalus – jääst jääni“. Saime teada, et kui
Soomaal tuntakse viit aastaaega, siis Matsalus jaguneb aasta vastavalt lindude
rändele ning teiste rahvuspargi asukatele ja aastaaegu eristatakse koguni 7.
1.
Luigeaeg – ajaarvamine algab kevadega –
märts-aprill. Matsallu koguneb kuni 16 000 kühmnokk luike.
2.
Lagleaeg – aprilli lõpust – Eriti
levinud on valgepõsklagled.
3.
Kormoraniaeg – alates mai lõpust on
roostik ja rannaniidud täis saabunud kormorane. Pesitsusaeg kestab juulini.
4.
Pillirooaeg – alates juulist
tähendatakse pillirooaega. Pilliroog võib kasvada kuni 4 meetri kõrguseks,
olles meie pikim rohi. Inimestel on seal tülikas liikuda, sest võib eksida,
kuid väga hea pelgupaik partidele, kes sulgimise ajaks kaotavad lennuvõime.
5.
Kureaeg – augusti lõpust septembri
lõpuni kestab kureaeg. Matsalu on üks Euroopa suurimaid sookurgede kogunemise
kohti (ca 15 000).
6.
Lauguaeg – alates septembri lõpust
kogunevad laugud, ehk vesikanad – linnud kes armastavad tegutseda üheskoos.
7.
Kitseaeg – kestab detsembrist
veebruarini. Laht on saanud peale jääkaane, linnud on lahkunud. Kohale on
jäänud loomariigi esindajad. Matsalus on suured kitsekarjad – kuni 50 pealised.
Kitsedel on tähtis koht linnuriigi abistajatena, sest hilistalvel ja
varakevadel on nad abiks liiga vara saabunud lindudele, kraapides maad lumest
puhtaks.
Filmi vaatamise järel saime töölehed, ja asusime
paaridena üles tähendama seda, mis nähtust-kuuldust meelde oli jäänud. Töölehe
täitmisel olid abiks ka kõik keskuse ruumides üles pandud infotahvlid ja
väljapanekud küll lindude rände, toitumise, laulu ja neid ohustavate
keskkonnamõjude kohta.
Oli väga huvitav ja innustav õppepäev. Kokkuvõtete
tegemine jäi juba järgmisesse koolipäeva.
Kommentaarid
Postita kommentaar