Thursday, June 14, 2018

3. klassid Matsalus tutvumas vee, kui elukeskkonnana


Kui me Matsallu jõudsime, oli kena kevad juba seal meid ees ootamas. Oli soe, päike paistis, linnud laulsid ja sääsedki koorunud. Olime valmis uurima jõge ja tiiki nii väljast kui ka seest.
Meid tervitas lahkelt giid, kes tutvustas, mis meid ees ootab. Töövahendiks anti kahv ning kast, kuhu püütud veeorganismid saime panna. Kahvaga tuli jõest või tiigist püüda võimalikult palju erinevaid organisme nii vee pindmistest kui ka sügavamatest kihtidest.
Jõe äärde jõudes oli elevust kui palju, sest tuli näidata oma turnimisosavust, et veele piisavalt lähedale saada. Vaatasime hoolega, kuidas giid kahvaga oskuslikult vett läbi kammis. Ootasime põnevusega, et mis sinna kahva sisse jääb. Kahva vaadates oli väike pettumus, sest see oli tühi. Nii meile vähemalt tundus. Lähemal uurimisel selgus, et midagi seal ikkagi siiski on. Mida ei näe silmaga, seda saab hiljem uurida mikroskoobis.
Õpetussõnad käes, asusime iseseisvalt tööle. Paar korda edasi-tagasi liigutada, siis kahv välja ja kasti juurde. Ilusasti ja püüdlikult koputati kõik nähtav ja nähtamatu kraam kastis olevasse vette. Miks vette? Tegemist on ikkagi veeorganismidega, kelle elukeskkonnaks on vesi, täpsemalt magevesi.
Aeg oli tagasi pöörduda külastuskeskusesse, kus ootas ees üks oodatuim tegevus - mikroskoobiga uurimine. Teadupärast on mikroskoop mõeldud mikroskoopiliste esemete ja organismide uurimiseks. Mikroskoopiline - see on inimsilmale  nähtamatu või väga halvasti nähtav. Nagu hiljem selgus, sai  hea tahtmise juures mikroskoobi alla panna ka makroskoopilisi organisme, kes püüdsid igal võimalikul juhul põgeneda. Miks küll ometi?
Enne tuli veel kuulata, mida me täpselt uurime, kuidas ja milliste vahenditega. Võtad aluse, pipetiga tilgutad vett, lusikaga võtad organisme. Oeh! Aga lubatud mikroskoobid! Millal ometi?
Lõpuks ometi!  Mida siis esimesena uurime? Polegi nii lihtne sealt veest kedagi kätte saada. Kipuvad põgenema.  Keegi on lusika peal. Kähku mikroskoobiga uurima! Midagi ei näe! Timmime mikroskoopi, otsime tegelast, kes peaks ju seal kuskil olema.  Appi! Mis suur elukas see on? Aa … vesikirp! Nii suur?  No mikroskoobis ju! Oleme nagu hullud teadlased, kes avastamas midagi enneolematut. Meie jaoks see ju nii  ongi.
Vaatame õhinal kõike, mida veest kätte saame. Aga teadustööl on ka teine, natuke igavam pool. Peame hakkama tabelite järgi kindlaks tegema, kes meie uuritav organism on, kus ta veekogus asub. Uskuge, see ei ole lihtne. Täitsa ära väsitab.
Ongi aeg mikroskoopidega hüvasti jätta.  Edasi liigume muuseumi poolele, kus meid jagatakse väikesteks gruppideks ning antakse kätte töölehed, mida peame hoolega täitma hakkama. Selleks tuleb vaadata ja uurida igati lahedat väljapanekut erinevate veekogude selgrootutest ja selgroogsetest loomadest.
Oli väsitav, kuid väga huvitav ja õpetlik päev Matsalus!








No comments:

Post a Comment