Tuesday, March 15, 2016

Keskkonnateadlikkuse päevad Raeküla koolis

Sel aastal on Raeküla kooli algklasside lapsi  vallanud keskkonnteadlikkuse tuhin. Oma elukeskkonna parendamise nimel on otsustanud lapsed osaleda projektis, kus uuritakse meie igapäevaelu mitmeid tarbimisvaldkondi. Mida ja kui palju me tarbime ning mida endist maha jätame. Jõukohased teemad on jaotatud vanuseastmeti. Teised klassid tegelevad tarkuste saamisega prügiteemadel, kolmandikud  on haaratud energiast ning neljandate klasside pärusmaaks on saanud vesi.

„Prügi“ – 2. klassid

Esimese kevadkuu algusega startiski põnev loengusari õpilastele. Igaühele vastavalt tema vanuserühma teemale. Esimestena kuulasid kaasahaaravat ettekannet 2. klasside õpilased. Külaline keskkonnaametist, Merike Palginõmm, tutvustas õpilastele prügi hingeelu saladusi. Esitluse põhjal said õpilased põhjaliku ülevaate sellest, mis on prügi, kuidas see meie kaasabil tekib, millist kahju see loodusesse laokile jäetuna tekitada võib ning kuidas seda sorteerides uuele elule saaks äratada või sellest muul kombel kasu saada.  

Omaette oluline oli peatükk sellest, kuidas toimida ohtlike jäätmetega. Lapsed said näpunäiteid, kuidas aidata kodustel paremini orienteeruda prügimaalimas - see on lihtne, tekita koju ohtlike jäätmete kastike ja vii kõik korraga vastavasse kogumispunkti. Kuhu aga täpsemalt millist sorteeritud prügi viia, seda saab teada aadressilt http://eesringlus.ee/kuhu-viia-vana-kodutehnika-ja-patareid/.

Kui me oleme hoolsad prügisorteerijad võime kindlad olla, et ookeanides ei seila meie kaasabil tekkinud tehislikke prügisaari, linnud-loomad ei ampsa surmatekitavaid plastvidinaid endale kõhtu ja pesades ei varitse killerkotid väikeseid linnulapsi või nende vanemaid. Kui nii toimivad ka meie pered, sõbrad, tuttavad , siis muutubki meie maailm taas ohutumaks.

 „Vesi“ – 4. klassid

4. klassi õpilased kuulasid Merikese Palginõmme esituses loengut teemal „Vesi“.  Lapsed said teada, et vesi on meiega iga päev kaasas. Seda on kõikjal: järvedes, jõgedes, õhus ja pinnases, soodes ja kõrbetes. Ka inimese kehakaalust on 2/3 vesi. Samas on maailmamerega võrreldes seda vett imevähe. Joogiks kõlblikku vett on ainult 3 % kogu maakeral leiduvast veest. Lapsed said teada, et meie planeedil suureneb pidevalt paikade arv, kus joogiks kõlblikku vett ei jätku. Vesi on Maa elanike ühine maavara, mis ei tunne riigipiire. Kui meie reostame vett, jõuab reostus ka naaberriiki või vastupidi.

Lapsed tuletasid meelde, kus igapäevaelus vett vaja läheb. Nad tunnistasid, et vett iga päev tarbides ei mõtle nad sellele, et veega seotud nähtused on väga põnevad. Näiteks, et vesi on ainuke aine, mis võib olla 3 erinevas olekus: vedelas, tahkes või gaasilises. Vee omadustest pakkus lastele kõige rohkem huvi vesi kui lahusti. Sellest omadusest lähtuvalt pole maailmas tegelikult olemas täiesti puhast vett.

Loengu käigus tutvuti ka suure ja väikse veeringega. Lastele toodi näiteid, kuidas vee kasutamine põllumajanduses, tööstuses ja olmes muudavad vee omadusi halvemaks, vahest isegi eluohtlikuks. Selline vesi suunatakse reoveepuhastusjaama. Lapsed said teada, mis vahe on reoveel ja heitveel ning mis on suubla.

Merike Palginõmm tutvustas lastele Pärnu reoveepuhastusjaama tööd. Reovee puhastusviisid pakkusid lastele suurt huvi. Lõpuks otsustasid lapsed, et  nad lähevad seda kõike ise oma silmaga kaema.
Loengu lõpus toimusid mõttetalgud, kus said kirja tegevused, kuidas igaüks meist saaks igapäevaselt kodus, koolis või külas olles vett säästa. Näiteks, et telliskivi WC-poti loputuskastis säästab väga palju vett. 
Ees on ootamas veel uurimistöö, kas kodus ja koolis tarbitakse ikka vett säästlikult või annab veel midagi ära teha.

„Energia“ – 3. klassid

Nüüd oli käes kord 3. klasside õpilastel ja õpetajatel kuulata loengut energiast. Merike Palginõmm võlus tahvlile ilmatu suure kuldkollase päikese. Just päike ongi meie elu- ja energia-allikaks. Maa saab päikeselt soojust ja valgust. Seepärast kasvavad meil ilusad metsad, rohetavad lõpmatud aasad ja nurmed, õitsevad imekaunid lilled. On loomi, kellele meeldib maiustada taimedega. Taimed aga on päikest täis ja nii saavad loomadki endile soojuse naha-vahele. Sama kehtib inimeste puhul – kui kõht täis, on mõnus ja soe olla.

Edasine jutt oli juba palju keerulisem. Saime teavet fotosünteesist, hapnikust ja süsihappegaasist. Kuigi loodusõpetusetunnis on seda teemat uuritud, oli lektorilt kuuldud tarkuseterad  mõnele õpilasele suureks uudiseks. 

Lihtne reegel: meil kõigil läheb vaja soojusenergiat, mille saame muuta elektrienergiaks ja elektrienergia paneb omakorda masinad tööle.

Kust siis saame lisaks päikesele soojusenergiat. Lapsed teadsid ütelda, et on olemas  Eesti pruun kuld – põlevkivi. Kahjuks seda maavara ei jagu meile lõpmatult. Põlevkivi on settekivim. Selle tekkimislugu oli põnev kuulata. Ammu-ammu kattis Eestimaa-alasid maailmameri. Mere põhja settisid surnud taimede, loomade, vetikate ja bakterite jäänused. Aastasadade ja -tuhandetega kuhjus põlevkivi lähteaine iidsete merede kaldalähedastes vetes. Seal ta kivistus. Põlevkivi kujunemislugu on väga pikk, tema varud looduses ei taastu. Seega kuulub põlevkivi mittetaastuvate energia-allikate hulka.

Kuulasime põnevusega edasi, mis võiks veel soojusenergia allikad olla. Üsna veider, aga tõsi on see, et soojust ja sealt edasi elektrit saame prügi põletamisest. Põhja-Eestis asubki selline suur, uus ja moodne tehas. Järelikult - oli prügi, aga nüüd on sellest saanud elekter, mis paneb masinad tööle. Inimesed on ikka väga nutikad!

Aga ega siis me ikka nii palju prügi ka ei tooda, et sedasi kogu soojus- ja elektrienergia kätte saame! Merike Palginõmm selgitas, mis on taastuv energia ja kuidas seda kasutatakse. 

Kes meist ei ole käinud soos! Aga kas lapsed teavad, et seal on peidus meile väga vajalik soojusenergia allikas, nimelt turvas? Turvast põletades saame soojust, selle energia muudame jällegi elektrienergiaks ja hurraa! meie masinad töötavad! Lisaks turbale on võimalus soojusenergiat saada puidust. Mets on taastuv energia, sest metsa kasvab pidevalt juurde, pealegi üsna lühikese ajaga. Metsast saadud puit tehakse hakkepuiduks, mis läheb suurtesse ahjudesse - saame soojusenergiat ja jälle elektrienrgiat, mis, nagu Merike Palginõmm kinnitas, paneb meie masinad usinasti tööle.

Looduses on veel võimalusi, mida saab inimene ära kasutada elektri tootmiseks. Näiteks tuule-energia. Tuult meil siin Eestis jagub küllaga. Tuul paneb tiivikud tööle ja jällegi saame elektrit. Kasulik, kas pole? Nii on tekkinud tuulepargi loomise mõte. See võiks asetseda meres. Sinna saaks püstitada palju tuulegeneraatoreid. Kogutud elekter saadetaks siis ilmatu suure kaabli abil mandrile.

Vanasti proovisid inimesed saada elektrit jõevoolu ära kasutades. Ehitati tammid, veele tuli takistus ja voolav vesi pidi endale edasi minekuks murdma suure hooga teed. Nii kasutasid oskuslikud inimesed veejõudu elektri tootmiseks. Meie kodukohale kõige lähem veejõul töötav väikene elektrijaam asus Sindis - Sindi pais. Tänapäeval on vastu võetud otsus, et Eesti jõgede veest elektri energiat toota pole mõtet, kuna meie jõgedes, tänu ilmataadi ulakustele, ei ole alati piisavalt vett. Ka mereveest saab toota soojusenergiat. Selleks on leiutajad valmistanud erilised aparaadid, need paigutatakse merepõhja. 

 Niisiis -  roheline energia ehk taastuv energia on päikese, tuule, vee, taime ja maa seest saadud energia. Selle kasutamisel säästame loodust, kuna nii ei paisku õhku liigselt mürgiseid aineid. Põletades põlevkivi, naftat, kivisütt jm, saame küll palju ja kiiresti energiat, aga reostame loodust ka kõvasti. 

Looduses on veel üks väga salapärane, kuid ääretult võimas energiaalliks. Kahjuks ei oska me seda veel kinni püüda ja enda tarbeks tööle panna. Selliseks energia allikaks on äike. Merike Palginõmm tutvustas meile Georg Wilhelm Richmanni, Eesti soost härrasmeest ja teadlast, kes uuris äikest. Tema leiutas ka piksevarda. Taas põhjus uhke olla, et oleme eestlased!

Nüüd läks jutt tõsisemaks - mida meist igaüks saaks ära teha, et hoida energiat kokku? Tarbides elektrit mõistlikult säästame ju raha. Energiatark inimene paneb välisukse kinni, kustutab tuled, kasutab energiat kokkuhoidvaid elektripirne (LED-pirnid, säästupirnid), tarbib mõistlikult vett, just sooja vett, paneb ilmastikule vastavad riided selga, sõidab rohkem bussi ja jalgrattaga.

Kust tuleb pärnaktele soojus ja elekter tubadesse? Meie lektor seletas, et Pärnus on oma soojus- ja elektrijaam Fortum. Seal toodetakse kogu Pärnu linnale vajaminev energia. Lapsi sinna ekskursioonile kahjuks ei lubata, aga jaama sisemus sarnaneb ulmefilmides nähtud kosmoselaevade sisemusega. Pärnu soojus- ja elektrijaama köetakse puidu ja turbaga. Nii  hoiame põlevkivi kokku.
Ja jälle, justkui imeväel, ilmus seinale suur kollane päike. Meie elu alus.
Nii saigi loeng enrgiast otsa. Uusi teadmisi tuli küll kuhjaga. On mõtlemisainet ja soovi edasi tegutseda keskkonnteadlikkuse vallas.


















No comments:

Post a Comment